Rõivas astub Laari jälgedes sohu

Valusatest obadustest aitaks Rõivase valitsust päästa valimiste järgselt tehtud vigade tunnistamine ning koalitsioonilepingu avamine enne seda, kui palju kriitikat pälvinud muudatused riigikogus jõuga ja demagoogiavõtteid kasutades läbi surutakse.

Mart Laari teine valitsus ehk Isamaaliit, Mõõdukad (praegused sotsid) ja Reformierakond asusid 2000. aastal osaliselt erastama Narva Elektrijaamu ameeriklaste NRG-le. Lisaks erastati skandaalselt Eesti Raudtee. Need otsused tekitasid ühiskonnas palju pahameelt. Opositsioon pidas erastamisvastaseid meeleavaldusi ja kogus 160 000 allkirja, äriliidrid olid elektrijaamade erastamistehingu vastu. Sellele vaatamata üritas valitsus tehingu jõuga läbi suruda. Tulemuseks oli Laari teise valitsuse populaarsuse kiire langus ning kolmikliidu lagunemine 2002. aastal. Isamaaliit ja Mõõdukad olid oma populaarsusega kõrvuni mudas, Reformierakonda päästis koostöö Keskerakonnaga.

NRG-tehingu läbisurujad peaminister Mart Laar, majandusminister Mihkel Pärnoja ja välisminister Toomas Hendrik Ilves tegid selle vea, et ei kuulanud ega arvestanud oponentidega. NRG-tehingust küll lõpuks loobuti, aga loobumisele eelnes ligi kaks aastat jäärapäist NRG-tehingu kiitmist. Tulemus oli see, et Isamaaliit ja Mõõdukad kaotasid 2003. aasta valimistel mõlemad 11 kohta ning aitasid Eesti poliitika tippu tõusta Res Publical.

Laari teine valitsus tegi ka palju kasulikku: viis riigieelarve tulud ja kulud taas tasakaalu, vabastas ettevõtete investeeringud tulumaksust, panustas Tiigrihüppesse ja e-valitsusse, lõpetas liitumiskõnelused Euroopa Liidu ja NATOga. Valijad seda aga valimiskastide juures ei mäletanud ning Isamaaliit ja Mõõdukad ületasid napilt valimiskünnise.

Praegu astub peaminister Taavi Rõivas Mart Laari teise valitsuse jälgedes. Need jäljed viivad poliitilisse sohu. Rõivase teine valitsus jääb meelde valimistel valetanud võimuliiduna, kes ei kuulanud arvukaid protestihääli, tõstis kütuseaktsiisi ja tagatipuks tõi Eestisse veel ka suure hulga pagulasi. Rõivas näeb praegu palju vaeva, et kergitada Vabaerakonna ja EKRE reitingut.

Tiibeti vaimne juht dalai-laama on soovitanud oma edu üle otsustada selle järgi, millest sul tuli loobuda, et edu saavutada. Sellest põhimõttest tasub lähtuda ka kolmikliidu juhtidel. Avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et te olete eksinud. Nüüd on viimane aeg asuda neid eksimusi parandama. Vale on hambad ristis mööda vale teed edasi rühkida ning veenda end selles, et avalik arvamus eksib.

Vigade parandamise initsiatiiv peab tulema ja saab tulla Taavi Rõivaselt. Tal tasub võtta kuulda erakonnakaaslase Rein Langi soovitust koalitsioonileping taas avada ning maksumaksjale kulukad või ka lihtsalt rumalad lubadused uuesti üle vaadata.

Mõistlik on loobuda järsust ühetaoliste lastetoetuste tõstmisest ning muuta osa lastetoetustest vajaduspõhiseks. Mul ei ole midagi lastetoetuste suurendamise vastu, kui need toetused läheksid neile lastele ja peredele, kes on kehval järjel ja tõesti toetust vajavad. Lihtne loogika ütleb, et kui jätta toetuste saajate hulgast välja need pered, kes toetust ei vaja, siis jääb rohkem raha neile, kes seda tegelikult vajavad. Praegune lastetoetuste tõstmine kava on ebaefektiivne, riigieelarvet koormav ja ka tegelike abivajajate suhtes ebaõiglane. See on ka otsus, mida pärast jõustumist on poliitikutel võimatu muuta.

Rõivase teise valitsuse kõige rumalam otsus on madalapalgalistele otsetoetuse maksmine. On naiivne arvata, et sellest ideest loobumise järel IRLi populaarsus järsult langeks. Need vähesed, kes valimistel IRLi poolt hääletasid, ei teinud seda mitte imeliku madalapalgaliste maksureformi pärast, vaid vaatamata sellele.

Madalapalgalistele otsetoetuste maksmise kõige suurem ebaõiglus seisneb selles, et tagasihoidlikku palka teeniv õpetaja hakkab toetama märgatavalt kõrgema sissetulekuga, kuid mustalt töötavat ehitajat. Maksuameti hinnangul oli Eestis eelmisel aastal 2109 ehitusettevõtet, kus maksti ümbrikupalka ja tekitati kokku 7,6 miljoni euro suurune maksukahju. See on ainult ühes sektoris ehk ümbrikupalga maksjate arv ja tekitatud kahju on märgatavalt suurem.

Rõivase valitsus kavatseb hakata nüüd neid maksupetturitest ettevõtjaid toetama. Ümbrikupalk muutub saajale oluliselt atraktiivsemaks, sest ta hakkab korra aastas saama riigilt tulumaksu tagastust. Kusjuures ta võib saada tagasi rohkem tulumaksu, kui on ise riigile maksnud.

Kokku kulutab riik järgneval kolmel aastal madalapalgalistele otsetoetuste maksmiseks üle 100 miljoni euro (38 miljonit eurot aastas). Loogiline oleks, et see toetussumma hakkab riigieelarves vähenema, sest seda ideed reklaamitakse kui inimeste palgavaesusest välja aitamise abinõud. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt jääb aga järgneval kolmel aastal toetussumma samale tasemele ehk sisuliselt palgavaeste hulk ei muutu. Seega valitsusliidu enda Excel näitab, et palgavaeste vähendamiseks mõeldud meede ei tööta. See on ka loogiline, sest teatud piirist kõrgema palga maksmine muutub palga saajale kahjulikuks, tal kaob ära riigi toetus. Ka seda toetust on poliitikutel hiljem väga keeruline kaotada.

Kolmas kulukas lubadus on sotsiaalmaksu alandamine. See ettepanek pole küll maksumaksjatele täiendav koormus, kuid koormab riigieelarvet ning selle tagasihoidliku languse majanduslik kasu pole selge. Sotsiaalmaksu langetamisest loobumine on sobiv ohverdus, mida tasub teha, kui see võimaldab jätta ära maksutõusud, loobuda ühetaolise lastetoetuse järsust kergitamisest ning madalapalgaliste otsetoetusest.

Reformierakonnal on tekkinud hea võimalus näidata end oponente kuulava ja nendega arvestava partnerina. Mart Laaril kulus kaks aastat, et jäärapäisusest ja pimesi NRG suunas tormamisest loobuda. Rõivasel on võimalik hakata oma teise valitsuse vigasid parandama palju kiiremini ehk mitte jääda ootama seda aega, kui veelgi rohkem valijaid soovib temast loobuda ning valitsusliidu partnerid üritavad põgeneda Keskerakonna-nimelisele laevale.