Rõivas astub Laari jälgedes sohu

Valusatest obadustest aitaks Rõivase valitsust päästa valimiste järgselt tehtud vigade tunnistamine ning koalitsioonilepingu avamine enne seda, kui palju kriitikat pälvinud muudatused riigikogus jõuga ja demagoogiavõtteid kasutades läbi surutakse.

Mart Laari teine valitsus ehk Isamaaliit, Mõõdukad (praegused sotsid) ja Reformierakond asusid 2000. aastal osaliselt erastama Narva Elektrijaamu ameeriklaste NRG-le. Lisaks erastati skandaalselt Eesti Raudtee. Need otsused tekitasid ühiskonnas palju pahameelt. Opositsioon pidas erastamisvastaseid meeleavaldusi ja kogus 160 000 allkirja, äriliidrid olid elektrijaamade erastamistehingu vastu. Sellele vaatamata üritas valitsus tehingu jõuga läbi suruda. Tulemuseks oli Laari teise valitsuse populaarsuse kiire langus ning kolmikliidu lagunemine 2002. aastal. Isamaaliit ja Mõõdukad olid oma populaarsusega kõrvuni mudas, Reformierakonda päästis koostöö Keskerakonnaga.

NRG-tehing hukutas populaarsuse

Rõivase teise valitsuse kõige rumalam otsus on madalapalgalistele otsetoetuse maksmine. On naiivne arvata, et sellest ideest loobumise järel IRLi populaarsus järsult langeks. Need vähesed, kes valimistel IRLi poolt hääletasid, ei teinud seda mitte imeliku madalapalgaliste maksureformi pärast, vaid vaatamata sellele.

Madalapalgalistele otsetoetuste maksmise kõige suurem ebaõiglus seisneb selles, et tagasihoidlikku palka teeniv õpetaja hakkab toetama märgatavalt kõrgema sissetulekuga, kuid mustalt töötavat ehitajat. Maksuameti hinnangul oli Eestis eelmisel aastal 2109 ehitusettevõtet, kus maksti ümbrikupalka ja tekitati kokku 7,6 miljoni euro suurune maksukahju. See on ainult ühes sektoris ehk ümbrikupalga maksjate arv ja tekitatud kahju on märgatavalt suurem.

Rõivase valitsus kavatseb hakata nüüd neid maksupetturitest ettevõtjaid toetama. Ümbrikupalk muutub saajale oluliselt atraktiivsemaks, sest ta hakkab korra aastas saama riigilt tulumaksu tagastust. Kusjuures ta võib saada tagasi rohkem tulumaksu, kui on ise riigile maksnud.

Madalapalgalised jäävad riigi kostile

Kokku kulutab riik järgneval kolmel aastal madalapalgalistele otsetoetuste maksmiseks üle 100 miljoni euro (38 miljonit eurot aastas). Loogiline oleks, et see toetussumma hakkab riigieelarves vähenema, sest seda ideed reklaamitakse kui inimeste palgavaesusest välja aitamise abinõud. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt jääb aga järgneval kolmel aastal toetussumma samale tasemele ehk sisuliselt palgavaeste hulk ei muutu. Seega valitsusliidu enda Excel näitab, et palgavaeste vähendamiseks mõeldud meede ei tööta. See on ka loogiline, sest teatud piirist kõrgema palga maksmine muutub palga saajale kahjulikuks, tal kaob ära riigi toetus. Ka seda toetust on poliitikutel hiljem väga keeruline kaotada.

Kolmas kulukas lubadus on sotsiaalmaksu alandamine. See ettepanek pole küll maksumaksjatele täiendav koormus, kuid koormab riigieelarvet ning selle tagasihoidliku languse majanduslik kasu pole selge. Sotsiaalmaksu langetamisest loobumine on sobiv ohverdus, mida tasub teha, kui see võimaldab jätta ära maksutõusud, loobuda ühetaolise lastetoetuse järsust kergitamisest ning madalapalgaliste otsetoetusest.

Reformierakonnal on tekkinud hea võimalus näidata end oponente kuulava ja nendega arvestava partnerina. Mart Laaril kulus kaks aastat, et jäärapäisusest ja pimesi NRG suunas tormamisest loobuda. Rõivasel on võimalik hakata oma teise valitsuse vigasid parandama palju kiiremini ehk mitte jääda ootama seda aega, kui veelgi rohkem valijaid soovib temast loobuda ning valitsusliidu partnerid üritavad põgeneda Keskerakonna-nimelisele laevale.