Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pehmod, tehke ometi midagi!

    Eesti Panga nõukogu esimees ja IRLi auesimees Mart Laar.Foto: Veiko Tõkman

    Pehmod on sõna, mis kipub vägisi huultele praegust Eesti poliitikat jälgides, kirjutab Eesti Panga nõukogu esimees ja IRLi auesimees Mart Laar.

    Näib, et mitte ei julgeta enam teha, vaid sellest isegi mõtelda. Suu, tõsi küll, liigub endiselt lobedalt. Sealt kuuleme, kuidas kohe-kohe käivituvad kuskil suured ning radikaalsed reformid. Vahest tõesti Lätis või Leedus. Eestis meenutab olukord paraku vana tähelepanekut, et suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi.
    Ettevõtjaid kiusatakse edasi. Juhatuse liikmetele lubati taastada töötuskindlustus, kuid seadust pole. Sõiduvahendite kasutamise uut korda ilusale jutule vaatamata samuti. Majandusminister lubas Tallinna Sadama korruptsioonikahtluse ilmnemisel riigiettevõtete nõukogud reorganiseerida, kuid kus on vastav eelnõu? Erakondade aktiivseid poliitikuid nimetatakse sinna edasi.
    Ida-Virumaa ettevõtlus kisendab appi, valitsus räägib juba poolteist aastat sealsete ettevõtete maksukoormise kergendamisest ning poole aasta pärast (!) loodetakse see saata parlamenti. Sealt läheb veel pool aastat, mis ajaks on viimased eraettevõtted Ida-Virumaal välja surnud.
    Enam-vähem sama kehtib puidu kasutamisest elektri tootmisel. Kui meenutada, mis erakond selle omal ajal kehtestas, siis lõpetas ja nüüd jälle kehtestas, võiks tõdeda: „Reformierakond andis, Reformierakond võttis, Reformierakonna nimi olgu kiidetud“. Vaid lugulaul „Keskerakond võttis, Keskerakond võtab edasi, Ühtne Venemaa olgu kiidetud“ on veel jubedam.
    Vähe tegutsemist
    Aasta eest käisin Äripäevas välja viis ettepanekut riigireformi teostamiseks. Ei arva, et riigireformi peaks teostama just minu ettepanekute järgi, kuid aasta möödudes võiks vahekokkuvõte olla ju kohane. Lühidalt – riigireformi alal pole tehtud midagi konkreetset. Ei minu ettepanekute ega mingite teiste ettepanekute alusel. Räägitud ning ähvardatudki on küll, eriti haldusreformi alal, mis tähelepanuväärsel kombel leidis koha ka koalitsioonilepingus. Kuid sellest edaspidi.
    Esialgu neljast ülejäänud ettepanekust. Rahvas on võimust endiselt kõrvale tõrjutud. Kaasamine kipub rohkem olema nimeline ning kuidas töötab rahvaalgatus, näeme, kui erakoolide uus seadus jõuab parlamenti. Rahvahääletuse ning rahvaküsitluse selgemat eristamist või valimistel inimestele negatiivse hääle andmise võimaldamist pole isegi arutatud.
    Parlamentarism on ikka veel rohkem fiktsioon. Parlamendiliikmete arvu kärpimisest ei tehta isegi enam juttu. Parlamendi töö efektiivsemaks muutmisest samuti mitte, üksnes riigikogu liikmete „saavutused“ kuluhüvitiste looval kasutamisel löövad laineid. Valimiste harvemaks muutmine on unustatud teema. „Partide“ probleemi lahendamine samuti.
    Erakondade võimutsemist pole piiratud. Raha saavad nad sama heldelt, valimiskuludele lage pole seatud. Riigikogu valimistel valituks osutuvate määramisel parteikontorite diktaadist loobumist on arutatud, kuid vaatamata vähemalt ühe koalitsioonierakonna toetusele pole sellega jõutud kuskile.
    Bürokraatia vohab
    Bürokraatia ning ametnike armee vohavad endiselt edasi. Ministrikohtade vähendamise asemel tehti neid hoopis juurde. Kuigi elanikkond on oluliselt vähenenud, ei räägi riigi halduskulude 15%-lisest kärpimisest enam keegi. Veel kevadel kokku lepitud 1500 töötaja kärpimine haldusaparaadist on praeguseks taandunud 750 töötaja kärpimiseks rohkem teenindavast osast ehk haiglatest. Seegi läheb üle kivide-kändude, kuid valitsus ei jõua enda kangelaslikkust ära kiita.
    Haldusreformist räägitakse rohkem, kuid siin kipub pilt pigem minema segasemaks kui selgemaks. Esimene haldusreformiks vajalike seaduste paketist on lõpuks valitsusse jõudnud, loodetavasti liigub siit see kunagi parlamenti. Tegelik töö on järelikult alles algamas.

    Unknown body type: x-im/content-part infopank

    Selline venimine tekitab tahtmatult muret. Iseenda kurbadest kogemustest tean, et presidendivalimised pole kõige lihtsam aeg haldusreformi tegemiseks. Sellele järgnevate kohalike valimiste ajal nõuab haldusreform aga juba erakordsel määral südikust. Nii et mõttekam oleks kiirustada. Ütlen nimelt avameelselt välja, et kui haldusreform jääb taas tegemata, ei näe mina küll põhjust, miks peaks Isamaa selles valitsuses jätkama. Vahest oleks targem midagi vahelduse mõttes tegema hakata.
  • Hetkel kuum
Schenker Baltikumi juht: logistikasektoris on keerulised ajad alles ees
Tavapärane konkurents ja turureeglid ei pääse logistikas esile, sest ärikeskkonda suunatakse regulatiivselt väga jõuliselt, kirjutab Schenker Baltikumi peadirektor Janek Saareoks värskes Äripäeva Infopanga logistikasektori konkurentsiraportis ilmunud kommentaaris.
Tavapärane konkurents ja turureeglid ei pääse logistikas esile, sest ärikeskkonda suunatakse regulatiivselt väga jõuliselt, kirjutab Schenker Baltikumi peadirektor Janek Saareoks värskes Äripäeva Infopanga logistikasektori konkurentsiraportis ilmunud kommentaaris.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Tööturul liigub võim taas tööandja kätte
LinkedIni statistika näitab, et üha vähem tööandjaid pakub töötajatele võimalust teha kaugtööd, vahendab veebisait Inc.com.
LinkedIni statistika näitab, et üha vähem tööandjaid pakub töötajatele võimalust teha kaugtööd, vahendab veebisait Inc.com.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.