Vahet pole, kas sõit tööle käib tööaja sisse või mitte – olulisem on jälgida, et tehtud töö ja saadud tasu oleksid tasakaalus, leiab ajakirjanik Eliisa Matsalu.
![Ellisa Matsalu](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=fbb59544-93de-5907-b178-bd86879b9741&width=3840&q=70)
- Ellisa Matsalu Foto: Andras Kralla
Möödunud nädalal tegi Euroopa Kohus kontoripinnata töötajaid rõõmustava otsuse – esimesele tööobjektile sõitu kodust ja viimaselt objektilt sõitu koju tagasi peab arvestama tööaja sisse. Tegu on tööaja direktiivi tõlgendusega, mis tähendab, et nõue kehtib igale Euroopa Liidu riigile ning tööandjad ja alluvad peaksid kohe oma töölepingud üle vaatama.
Põhiline jäi kahe silma vahele
Enne kui tühjast tüli teha, tuleb korralikult läbi mõelda, mida direktiivi muudatus tegelikult kaasa toob ja miks see üldse vajalik on. On üllatav, kui paljud on märkamata jätnud kõige olulisemat fakti – tööle sõitu hakatakse tööaja sisse arvestama vaid juhtudel, kui töötajal puudub kindel kontor ja peab päevad läbi sõitma ühe kliendi juurest teise. Keegi ei hakka tasustama hommikust jalutuskäiku Mustamäelt kesklinna kontorisse. See, et paljud sellist tööaja arvestust üldse võimalikuks peavad, näitab, et on olemas inimesi, kes on valmis olukorda oma hüvedes ära kasutama.
Juhtum, mis Euroopa Kohtu sellise otsuse tegema pani, on ehe näide, kui absurdseks võib üldse üks töösuhe minna. Nõuda, et töötaja sõidaks hommikul tööle kolme tunni kaugusele ilma tasustamata, ei ole normaalne. Lõpuks taandub kõik siiski vastastikusele mõistmisele ja austusele. Enne, kui tööandjad muretsema hakkavad ja töötajad minutite pealt piinliku täpsusega lisatasu nõudma hakkavad, tuleb mõelda, kas töötulemus ja selleks nähtud vaev on palgaga tasakaalus. Pole vajadust asju keeruliseks ajada.
Seotud lood
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele