Taastuvenergia on juba võitnud

Näiteks on sellised energiagigandid kui India ja Hiina ainuüksi kahekesi lubanud püstitada järgmise 15 aasta jooksul kaks korda nii palju tuulikuid ja päikesepaneele, kui täna maailmas kokku on. Ameerika Ühendriigid avalikustasid suvel puhta energia kava, mis on maailma suuruselt teise heitkoguseid emiteeriva riigi esmakordne riiklikul tasemel fossiilkütuste elektrijaamade töö piiramine. USA plaanib 2030. aastaks vähendada emissioone 26-28% võrra võrreldes 2005. aastaga. Ühtlasi tähendab see, et 20% elektrist peaks aastal 2030 tulema Ameerikas taastuvenergiast. Viimastel päevadel on USA senat üritanud vett sogaseks ajada tühistades kava, kuid Valge Maja on juba teatanud, et vetostab selle katse.

Pöördumatu taastuvenergiale üleminek on tegelikult käimas juba mõnda aega. Taastuvenergia elektrijaamad moodustavad üle poole võimsustest, mis on lisandunud ülemaailmsesse energiasektorisse alates 2011. aastast. Rahvusvaheline energiaagentuur prognoosib, et järgmise 25 aasta jooksul suureneb maailmas tuuleenergia koguvõimsus 3,5 korda. Eestis on viimase aja ebalev energiapoliitika siiski kasvu pidurdanud. Sel aastal ei valminud meil kahjuks ühtegi tuuleparki. Lumepall, mis veerema lükatud mäe otsa tagasi enam aga ei lähe, sest tarbijad on muudatusega kaasa läinud. Üle maailma on paljud suurkontsernid, näiteks IKEA, Johnson & Johnson, H&M, Nike, Google ja Nestlé lubanud täielikult üle minna taastuvenergiale. Kui viis aastat tagasi andis selline lubadus konkurentsieelise, siis juba homme on see eeldus, et tarbijad sinu tooteid üldse ostaksid.

Odavam ja keskkonnasäästlik

Taastuvenergial ja iseäranis tuuleenergial tuleviku energeetikas kandev roll. Vajame seda, et hoida kliima soojenemine kontrolli all, aga see on ka odavaim viis energia tootmiseks. Selle peale hõikab keegi alati saalist „Tuumaenergia on odavam!“, kuid tegelikkuses on tuumajaamad olnud turul viimased 50 aastat ning nende hind on pidevas kasvus. Meretuulikuid on püstitatud viimased 10 aastat ning möödunud kolme aasta jooksul on hind langenud ligi 55 eurot MWh kohta. Hiljutine Soome Aalto ülikooli uuring näitas, et NordPool turu piirkonnas alandavad süsteemis osalevad tuulikud aastatel 2001–2020 tarbijate elektriarvet 68%.  

Praegused riikide kohustused kasvuhoonegaaside heitkoguste osas lõppevad 2020. aastal ning valitsused plaanivad kliimekohtumisel jõuda kokkuleppele, mis saab edasi. Siduv kokkulepe tõenäoliselt tuleb. Kui aga kohtumine on läbi ja jõulud peetud, siis ootavad tööstused, kes peavad hakkama riikide võetud kohustusi ellu viima, konkreetseid numbreid ja ajakavasid. Eestis võiks see tähendada triloogi riigi, energeetika sektori ja keskkonna organisatsioonide vahel eesmärgiga leida lahendus, kuidas rajada Eestisse uusi tootmisvõimsusi ning samal ajal keskkonnajalajälge vähendada.