Leedus saab rongile, mis meil juba läinud

Kliendid, kes ostavad kinnisvara enda tarbeks, valivad selle tee, kuna investeeringute tõttu tõusevad üürihinnad. Samuti on märkimisväärne mõju tehingute arvu suurenemisele sellel, et äripindade soetamise finantseerimine on muutunud lihtsamaks.

Eestis on see rong juba läinud – tootlused on natukene madalamad, mille pealt tehinguid tehakse ning tehingutel tihtipeale spekulatiivne maik. Samuti on Leedus nii kontori kui ka kaubanduse ruutmeetreid elaniku kohta kõige vähem – seega suhteliselt turvaline, kuna turul jagub ruumi.

Laenu saab ja on, mida osta

Mis puudutab finantseerimist, siis veel mõni aasta tagasi oli Leedus keeruline saada pankadest finantseeringut arendusprojektide/äriotstarbelise kinnisvara rahastamiseks (eriti keskmistel ja väiksematel ettevõtetel). Seda nii arendamiseks kui ka soetamiseks, sest pangad olid suhteliselt jäigad. Praegu on hea krediidiajalooga ettevõttel tublisti lihtne saada laenu nii arendustegevuseks, kui ka ostmiseks.

Turul on atraktiivset kaupa, mida kokku osta. Operaator ei pea olema ilmtingimata kinnisvarainvestor – ehk et kui investeerida kinnisvara eest saadav raha oma põhitegevusse ja jääda samale pinnale rentnikuks (näiteks kaubandusse), saaks kiiremini ja jõudsamalt kasvada tekkivate vahendite arvelt oma põhitegevusvaldkonnas.

Samas on raha praegu odav ning investeering heasse ja potentsiaaliga rahavoo-objekti võib osutuda tulusamaks kui põhitegevusest saadav kasu. Seega Leedus on praegu rohkem võimalusi kui Eestis.

Kui siia lisada veel faktid, et Leedu majandusnäitajad on kõige paljulubavamad ning (äri- ja kaubanduspinna) ruutmeetrite arv elanikkonna kohta tublisti väiksem kui Eestis, siis on ka mõistetav, miks on viimastel aastatel mitmetel Eestis kontorit omavatel fondidel suurem huvi Leedu turu vastu.