Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vähem elektrit, rohkem rikkust

    Vabakutseline projektijuht Kalev Lepik.Foto: Erakogu

    Tarbijale esitatud arvel peaks võrgutasu ja kulutatud elektri tasu olema alati suhtega 50/50, teeb ettepaneku vabakutseline projektijuht Kalev Lepik.

    Praegu tundub, et me oleme rikkad vaesed nii kodanikena kui ka riigina. Raha on palju, aga seda teenima panna ei taheta või ei osata. Elektri väiksemast tarbimisest peaksime kõik huvitatud olema, see peaks olema meile esmane soov. Siis jääks meile tarbijana rohkem raha kätte ja ka meie keskkond oleks CO2 eest rohkem kaitstud.
    Kodusel elektriarvel on eurodes 1/3 elektrikulu ning 2/3 elektrivõrgu tasu ja muud tasud, mida mina ei saa eriti mõjutada. Parem lahenduse käik peaks aga olema selline, et kui ma tarbin vähem elektrit, vähendan ma võrdselt ka võrgutasusid.
    AS Eleringile oleks investeeringute katteallikate asendamiseks kas 25% osaluse börsile viimine või täiendavate võlakirjade väljaandmine. Võlakirjade programmis saaksid osaleda nii Eesti eraisikud, pensionifondid, Eesti Pank kui ka ettevõtted.
    Elering vajab raha
    Eleringi investeeringute katmiseks erakapitali ja pensionifondide kaasa haaramine võib olla ketserlik mõte, aga samas vajab Elering investeeringuteks rohkem raha juba praegu ja ka edaspidi, kui talle selleks kogutakse võrgutasudega. Seega rahul ei ole elektritarbija ega ka Elering. Näiteks elektrikatkestused tormide ajal, eriti meie saartel, takistavad tootjatel planeerimast suuremaid hankeid ja tekitab tellijates tarnijast sõltumatut põhjendamatut rahulolematust.
    Riigimehelikult lähenedes peaks Eesti riik riigiettevõtte Elering kaudu elektritarbijatele mõeldes just 50/50 põhimõtte kasutusele võtma. Just selleks, et tarbija hoiaks rohkem ja alati elektrit kokku, kuna see on rahaliselt kasulik nii temale kui ka riigile.
    Eleringile investeeringuteks raha kaasamise eesmärgiks oleks ehitada Eleringi kaudu kõik Eesti elektriliinid tormikindlaks hiljemalt aastaks 2025, kaasates selleks nii Euroopa struktuurifondide kui ka meil jõudeolevat vaba raha, mida on Eestis praegu pangakontodel üle 10 miljardi euro ja mis sooviks ennast kõrgemalt teenima panna kui inflatsioon.
    Vaba raha kasutusse
    Kasvõi ainult mahus 1–2 miljardit eurot 10–15 aastaks kaasates ning seda eesmärgipäraselt kasutades saaks ilmselt lahendatud nii energia- kui ka paljud muud riigile muret valmistavad teemad. Vaba raha liiguks kuhjuvalt magavatelt pangakontodelt investeeringutena energiaprojektidesse ja tarbijate kokkuhoitud raha Eesti riigi majandusse ehk tarbimisse. Majandus elavneks.
    Eesti majandus saaks täiendava rahasüsti, inimesed saaksid tööd, tarbijatele jääb rohkem raha kätte, elektritarbimise säästmine suureneb, riigi CO2 jalajälg väheneb, riik saab ka rohkem elektrit eksportida, riigi majandusbilanss paraneb. Rohkem raha jääb ka alternatiivsetele/taastuvatele lahendustele nagu päikesepatareid, tuulegeneraatorid jms.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Telia, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
    Autor: Kalev Lepik
  • Hetkel kuum
Ain Kivisaar: kolm soovitust uuele linnavõimule
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Bigbanki laenuportfell tegi rekordi
Bigbank avaldas 2024 aasta esimese kvartali tulemused, mille kohaselt brutolaenuportfell tõusis rekordilise 1,74 miljardi euroni, kasvades kvartaliga 86 miljoni euro võrra ehk 5% ja aastaga 325 miljoni euro võrra ehk 23%.
Bigbank avaldas 2024 aasta esimese kvartali tulemused, mille kohaselt brutolaenuportfell tõusis rekordilise 1,74 miljardi euroni, kasvades kvartaliga 86 miljoni euro võrra ehk 5% ja aastaga 325 miljoni euro võrra ehk 23%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Uus tehnoloogia hirmutab? Madalal rippuvad digiõunad toovad kiire võidu
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Raport Ukrainast: nädal on olnud pingeline
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Oodatud tõusu eelõhtu: kinnisvaraturg lükkas täiskäigu sisse
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.