Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Laenuturg muutub jäigemaks

    Nordic Hypo juhatuse esimees Sten Tikk.Foto: Erakogu

    Finantsinspektsioon on lõpetamas Eesti majandusajaloos üht ajajärku, kus laenuteenuste pakkumisest oli saamas rahvussport. Keda uus krediidiandjate ja -vahendajate uus seadus kaitseb, kirjutab Nordic Hypo juhatuse esimees Sten Tikk.

    Iseenesest ei ole laenuturu korrastamine ning läbipaistvamaks muutmine sugugi halb eesmärk. Riik on sellel suunal tegutsedes ja laenuandjatele täiendavaid kohustusi pannes tegutsenud juba aastaid – alates krediidikulukuse määra tarbijale kättesaadavaks tegemisest, kohustusest kliendiga silmast silma kohtuda kuni erinevate reklaamipiiranguteni.
    Nüüd rakenduv kord on aga oma ranguselt hoopis teisest mastist ning sisuliselt asendub senine vaba ettevõtlus litsentseeritud tegevusega ettenähtud raamides. Õiguse tarbijatele laenuteenuseid pakkuda saavad edaspidi lisaks pankadele vaid käputäis valitud teenusepakkujaid (tänaseks on loa saanud kolm ettevõtet, kuid taotlusi on finantsinspektsiooni menetluses ligi 60 tegutsevalt ettevõttelt), kes alluvad finantsinspektsiooni järelevalvemenetlusele. Loata tegevus tarbijate finantseerimisel on edaspidi ebaseaduslik ning seda sanktsioneeritakse karistusseadustiku kaudu.
    Jääb küsimus, kes sellisest rangest regulatsioonist võidab ning keda sellega kaitstakse?
    Võib mõista seadusandja püüdu Eestis viimase 7–8 aastaga ülekuumenenud laenuturgu otsustavalt ohjata ning kaitsta tarbijat kui rohkem kaitset vajavat osapoolt. Kuid kas olukorras, kus tingimused laenu väljastamiseks on sisuliselt ette kirjutatud ning krediidiandjal puudub õigus finantseerida kõrgema riskiga või ebastandardseid kliente, ei jää kannatajaks hoopis klient ise?
    Selge on see, et kõik „viielised“ standardsed kliendid on pankade finantseeritud enam-vähem ühetaolistel tingimustel ning võivad loota nende abile ka tulevikus. Samas tuleb arvestada ettevõtluse eripäradega, kus üht tüüpi tegevusel on stabiilsem rahavoog, teistel hooajalisem, kolmandatel kaugemale ulatuv kasumi perspektiiv jne. Tegemist võib olla igati ettevõtliku inimesega, kes on tegutsenud pikalt ning selge sihiga, kuid tulenevalt valdkonna eripäradest ei mahu ta ideaalmõõtudesse. Kui nüüd selline klient vajab kiiret kapitalisüsti näiteks turusituatsiooni muutustega kohanemiseks või hoopiski uue tegevuse alustamiseks, siis on lisakapitali tal tulevikus oluliselt keerulisem leida. Uue regulatsiooni järgi ei tohiks sellist ettevõtlikku inimest, kellel varasemat tegevust ei ole ette näidata, sisuliselt enam üldse finantseerida. Nende jaoks, kes aga mahuvad piiridesse, on võimalike finantseerimispakkumiste arv edaspidi piiratud ning pakutavad laenutingimused vastavad sellele. Seega jääb küsimus, mis saab sellistest pankade jaoks ebastandardsetest ettevõtlikest klientidest tulevikus, kuid karta on, et paljud nende ettevõtmised ning head ideed jäävad lihtsalt ellu viimata.
    Üks asi on finantseerimisvõimaluste vähenemine „mittestandardsetele“ laenusoovijatele, kuid teine pool puudutab uue regulatsiooniga loodavat ebaproportsionaalsust turuosaliste tasemel. Kindlasti ei ole midagi halba selles, et kõik turuosalised tegutseksid läbinähtavatel ja üheselt mõõdetavatel tingimustel ning nende omanikud ja juhtorgani liikmed oleksid laitmatu ärialase mainega vastutustundlikud ettevõtjad. Kui aga pangad, täites krediidiasutustele seatud pädevus- ning usaldusnõudeid, saavad finantsinspektsioonilt lisaks raha väljalaenamise õigusele ka õiguse kaasata avalikkuselt raha hoiuste kaudu, siis ülejäänud KAVSi raames tegutsevatele krediidiandjatele, kes täidavad sisult sarnaseid pädevus- ning usaldusnõudeid, seda õigust ei teki. Seega küsimus, keda kelle eest uue regulatsiooniga ikkagi kaitstakse, jääb ilmselt lõpuni vastuseta.
    Loe edasi, mida vastab Sten Tiku arvamusele finantsinsepktsiooni juhatuse liige Andre Nõmm.
    Autor: Sten Tikk
  • Hetkel kuum
Märt Meesak: majutusasutuste käibemaksu tõus tuleb ära jätta
Eestis ei olda 30 aastat turismisektorit vääriliselt hinnatud. Praegusel keerulisel ajal saab seda teha, jättes kavandatud maksutõusu ära, kirjutab ettevõtja ja Vabaerakonna esimees Märt Meesak.
Eestis ei olda 30 aastat turismisektorit vääriliselt hinnatud. Praegusel keerulisel ajal saab seda teha, jättes kavandatud maksutõusu ära, kirjutab ettevõtja ja Vabaerakonna esimees Märt Meesak.
Kiibisektori kolmas trügib vägisi pjedestaali teisele astmele
Nvidia aktsiajagunemisega kaasnenud eufooria paistel jagab oma aktsiad kümnega ka Broadcom, praegu kiibisektori suuruselt kolmas firma, lootusega tõusta suuruselt teiseks.
Nvidia aktsiajagunemisega kaasnenud eufooria paistel jagab oma aktsiad kümnega ka Broadcom, praegu kiibisektori suuruselt kolmas firma, lootusega tõusta suuruselt teiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Konkurentsiameti juht räägib ebapopulaarsete otsuste langetamisest ja inimeste pahameelest
Pärnu juhtimiskonverentsil rääkis konkurentsiameti juht Evelin Pärn-Lee sellest, kuidas langetada ebapopulaarseid otsuseid ja millega seejuures arvestada tuleb.
Pärnu juhtimiskonverentsil rääkis konkurentsiameti juht Evelin Pärn-Lee sellest, kuidas langetada ebapopulaarseid otsuseid ja millega seejuures arvestada tuleb.
Aasta lõpuks sõidavad pealinna tänavatel vesinikutaksod
Vesinikutehnoloogiaettevõte PowerUp Energy juhi Ivar Kruusenbergi sõnul jõuavad novembris Tallinna tänavatele esimesed vesinikutaksod.
Vesinikutehnoloogiaettevõte PowerUp Energy juhi Ivar Kruusenbergi sõnul jõuavad novembris Tallinna tänavatele esimesed vesinikutaksod.
Aasta lõpuks sõidavad pealinna tänavatel vesinikutaksod
Vesinikutehnoloogiaettevõte PowerUp Energy juhi Ivar Kruusenbergi sõnul jõuavad novembris Tallinna tänavatele esimesed vesinikutaksod.
Vesinikutehnoloogiaettevõte PowerUp Energy juhi Ivar Kruusenbergi sõnul jõuavad novembris Tallinna tänavatele esimesed vesinikutaksod.
Mart Helme uuest erakonnast: ma ei usu neisse, pole kedagi, kes nende eest rügaks
EKRE juhtfiguur Mart Helme ütles parteist lahkunute uue erakonnaalgatuse kohta, et tal pole sellesse mingit usku.
EKRE juhtfiguur Mart Helme ütles parteist lahkunute uue erakonnaalgatuse kohta, et tal pole sellesse mingit usku.
Reisikorraldaja rühkis kasumisse: inimesed läksid pensioniraha eest reisile
Reisikorraldusfirma Tez Tour parandas mullu oma tulemusi ja kirjutab aruandes, et paljud teisest pensionisambast raha välja võtnud kulutasid selle just puhkusereisidele.
Reisikorraldusfirma Tez Tour parandas mullu oma tulemusi ja kirjutab aruandes, et paljud teisest pensionisambast raha välja võtnud kulutasid selle just puhkusereisidele.