• Jaga lugu:

    Soomlased ootavad Rail Balticut

    Kristiina HeleniusFoto: Erakogu

    Rail Balticu projekt on üks viimase aja põnevamaid. Helsingi ühendamine Tallinnaga on tulus, kirjutab Soome-Ameerika Kaubanduskoja juht Kristiina Helenius.

    Soome huvi projekti vastu on peaasjalikult majanduslik. Euroopa Liidu väävlidirektiiv on ajendanud ekspordile suunatud tööstusharusid otsima meritsi transpordile alternatiive.
    Varasema AECOMi uuringu järgi on uus raudteeliin võimeline vedama 5 miljonit reisijat ja 16 miljonit tonni kaupa aastas. Viimatise tasuvusuuringu tulemused avalikustatakse 2017. aasta alguses. Kuigi Rail Baltic ei valmi enne aastat 2025, näeme juba praegu, et Eestis on projekt planeerimis- ja teostamisjärgus. Juba on olemas ka ärivõimalused, nagu näiteks Muuga Rail Balticu terminali hange, mis on partneriks Vuosaari terminalile Helsingis.
    Tunnelit oodatakse samuti
    Teine teema, mis Soomes põnevust tekitab, on Tallinna-Helsingi vaheline tunnel. 80 km ühenduse ehitamisel väheneks sõiduaeg kahe linna vahel 30 minuti peale. See tähendaks ühtse linnastu ja olulise piirkonnakeskuse teket. Berliin oleks vaid 6 rongisõidutunni kaugusel.
    Rail Baltic avaldaks Soome majandusele ja riigi kuvandile positiivset mõju. Soome ettevõtted võidaksid paremast ligipääsust kasvavatele turgudele ning kaubavedudele avaneksid uued võimalused. Projektiga kaasneks märkimisväärne kulude kokkuhoid, kiirem inimeste- ja kaubavedu ning suurem ohutus. Infrastruktuuri paranemisega suureneb ka piirkonna atraktiivsus investeeringute sihtkohana, seda enam, kui meie kahe linna vahele ehitatakse ka tunnel.
    Tulevikus näeme Helsingit ja Tallinna ühtse linnastuna, mis ühendaks Soome kindlalt Mandri-Euroopaga. Soome ja Eesti riik peaksid koos Euroopa Liiduga tegema koostööd ettevõtetega, et Rail Baltic reaalsuseks saaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tõnu Mertsina: jaekaubandus buumib
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
USA aktsiaturud lõpetasid börsinädala langusega
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Hasartmängumaks tahetakse kindlatest saajatest lahti siduda
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Minister näeb põllumeestele ja vedajatele suuri muudatusi
Brüsseli ambitsioonid kliimaneutraalsuse saavutamisel on kasvanud ja kuigi Eesti ettevõtjad on kohati olnud väga tublid, peavad näiteks maanteevedajad ja põllumajandajad astuma suure sammu edasi, leiab keskkonnaminister Tõnis Mölder.
Brüsseli ambitsioonid kliimaneutraalsuse saavutamisel on kasvanud ja kuigi Eesti ettevõtjad on kohati olnud väga tublid, peavad näiteks maanteevedajad ja põllumajandajad astuma suure sammu edasi, leiab keskkonnaminister Tõnis Mölder.