• Jaga lugu:

    Tööinimene võidab kõige rohkem

    Sven SesterFoto: Andras Kralla

    Uus valitsus ei saanud maksudes kokkuleppele kergelt, aga kokku lepitud konkreetsetest asjades on majanduskasvu soodustamisel kasu, kirjutab rahandusminister Sven Sester.

    Eesti ei taaskehtesta traditsioonilist ettevõtte tulumaksu, mis kaotaks meie maksusüsteemi peamise erisuse ehk selle, et Eestis ei maksustata mitte ettevõtte teenitud tulu, vaid tulu jaotamist omanikele. Samas on dividendide maksustamine meil kallim kui naabrite juures. See on probleem, sest sageli konkureerime uute investeeringute ja loodavate töökohtade pärast just Läti ja Leeduga. Seetõttu on meil kavas vähendada tulumaksumäära juriidilistele isikutele makstavatelt dividendidelt ja piirata samal ajal kasumite väljaviimist laenude nime all nii, et meie majanduskeskkonna konkurentsivõime kasvab ja kokkuvõttes laekub meie riigile ka rohkem maksutulu. 
    Üksikisiku tulumaksu osas lõpetame pisimuudatusena tundunud iga-aastase 10 euro kaupa tulumaksuvaba miinimumi tõstmise. Teeme tulumaksureformi korralikult ära ja jätame suuremale osale inimestest teenitud tulust rohkem kätte, ilma et Eesti kehtestaks astmelist tulumaksu. Ükski inimene ei hakka maksma rohkem tulumaksu kui 20 protsenti. Kuni keskmise palgani on alates 2018. aastast maksuvaba tulu 500 eurot. Peamine erisus senisega võrreldes on see, et suuremal osal tööd tegevatel inimestel on paremini võimalik toime tulla oma palgaga, mitte sõltuda riigi abist ja toetustest. Keskmisest oluliselt enam teenivatel inimestel ei ole enam tulumaksuvaba miinimumi. Samuti elavdab reform elu maapiirkondades, kus on sissetulekud niigi madalamad. 
    Reformist saavad kõige enam kasu tavalised tööinimesed, kellel on hoolimata sellest, et nad teevad iga päev hommikust õhtuni tööd, oma sissetulekuga raske toime tulla ja peret ülal pidada. Samuti on rahvusvahelised võrdlused näidanud, et just madalamad palgad on Eestis liiga kõrgelt maksustatud. Tänu reformile kasvab väiksema töötasuga inimeste – neid on igas ühiskonnas alati – ja neile tööd pakkuvate majandussektorite konkurentsivõime. Vastuseks parempoolsetele inimestele, kes on jäänud uskuma, et senisest madalamad tööjõumaksud enamikule töötajatest teevad majandusele karuteene, meenutan, et sarnase süsteemi rakendas Ameerika Ühendriikides juba president Reagani valitsus ja seda on peetud üheks paremini töötamist motiveerivaks ja vaesust vähendavaks meetmeks.
    Kapitalituru elavdamiseks on koalitsioon otsustanud teha avalikud ehk börsil noteeritud ettevõtted kahest riigi äriühingust – ASist Tallinna Sadam ja Eesti Energia taastuvenergiaga tegelevast harust. Erakapitali kaasamine vähemusosaluste müügi teel suurendab riigi ettevõtete läbipaistvust, kasvatab pikemas vaates nende väärtust ning võimaldab rahastada uusi investeeringuid. Viimane Eesti riigi selles mahus tehtud tehing oli vastupidine ja selleks oli Eesti Raudtee tagasiostmine pea kümme aastat tagasi täna end parempoolse maailmavaate eestkõnelejaks nimetava erakonna heakskiidul ja suunamisel. 
    Laenukolli kartjatele aga kinnitan lõpetuseks, et valitsus lähtub ka tulevikus põhimõttest, et headel aegadel tuleb koguda reserve selleks, et neid kehvematel aegadel kasutada vajalike kulude tegemiseks ja majanduse elavdamiseks. Praegu kasvab meie majandus aeglasemalt, kui võiks, ja vajab elavdamist. Kuid viimased eelarveaastad oleme lõpetanud ülejäägiga, mis tähendab, et kokkuvõttes oleme majandusest raha välja võtnud. Seetõttu oleme välja öelnud, et nüüd on aeg kasvatada kogunenud ülejääkide arvel riigi investeeringuid. Oleme pikaajaliselt tulutoovate taristuinvesteeringute rahastamiseks tarvidusel valmis kasutama ka täiendavat võõrkapitali, kui nii on maksumaksjale kasulikum.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Ekspress Grupp pikendas finantsjuhi volitusi
Ekspress Grupi nõukogu otsusega pikendati juhatuse liikme ning finantsjuhi Signe Kukini volitusi kuni 2024. aasta lõpuni, teatas ettevõte börsile.
Ekspress Grupi nõukogu otsusega pikendati juhatuse liikme ning finantsjuhi Signe Kukini volitusi kuni 2024. aasta lõpuni, teatas ettevõte börsile.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Nädala raadiohitid: edukate naiste õppetunnid ja muudatused ühisrahastuses
Eestis paljude investorite seas menukad ühisrahastusportaalid peavad selle aasta novembriks oma tegevust põhjalikult muutma. Äripäeva raadio selle nädala ühest kõige kuulatumast saatest saab teada, mis muutusi ühisrahastusportaale ees ootab ja kuidas need muudatused turgu mõjutavad.
Eestis paljude investorite seas menukad ühisrahastusportaalid peavad selle aasta novembriks oma tegevust põhjalikult muutma. Äripäeva raadio selle nädala ühest kõige kuulatumast saatest saab teada, mis muutusi ühisrahastusportaale ees ootab ja kuidas need muudatused turgu mõjutavad.