Piinata või lihtsalt tappa?

Minu käest on viimasel ajal küsinud väga erinevate eluvaldkondade inimesed, miks on jäänud karusloomafarmide keelustamine Eestis toppama. Ei ole ju tegemist teab mis suure ettevõtlusega, suuremat osa farmidest omavad soomlased, mitu teist riiki on selle keelustanud ja ühiskondlik poolehoid keelustamisele on ka olemas. Kümneaastane üleminekuaegki tundub ju mõistlik, vähemalt inimese poolt vaadates.

Ja ma ei teagi vastust. Võimalik, et see on poliitikutele liiga keeruline otsus. 

Ühelt poolt on kaalukausil inimeste töökohad ja ettevõtlusvabadus, teisel pool eetilised põhjused, keskkonnakahjud ja kellegi elu ja kannatused. Loomade elud, mitte inimeste.

Samas ma ei usu, et Eestis ei suudetaks sajakonnale inimesele kümne aasta jooksul teist ametit õpetada. Usun, et selliseks ümberõppeks on ka kutsehariduses võimalused olemas. Ehk ei peaks Eestis, mis on loodetavasti järjest rohkem põhjamaa nägu, inimesed karusloomafarmides leiba teenima, kui nad võiksid teha midagi muud, kaasaegsemat.

Keelustamise otsus oleks eetiline nii loomade, keskkonna kui ka inimeste jaoks. Loodan, et seda kaalutakse kiiresti ja põhjalikult riigikogu suures saalis juba üsna pea. Kaks viimast aastat on poliitikutel olnud aega infot koguda ja otsust kaaluda.