• Jaga lugu:

    Võid ei ole, sest lehmakari alles kasvab

    Roomet SõrmusFoto: Erakogu

    Põllumajandustootjale meeldib hinna kõikumine sama vähe kui tarbijale, kirjutab põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

    Viimased aastad on näidanud, et põllumajanduses on vaja senisest palju tõhusamaid riskijuhtimise meetmeid, mis aitaksid stabiliseerida hinnakõikumiste suurt mõju põllumajandustootjatele. Kodumaise põllumajanduse stabiilsus on oluline ka tarbijatele, sest tootmistsüklid esmatootmises on väga aeglased, mistõttu ei suuda põllumajandusettevõtted kiiresti turumuutustele reageerida. Selle ehedaks näiteks on ka praegune võihinna buum – kriisi ajal maailmas piimatootmine kahanes ja nüüd ei suudeta nõudlust rahuldada.
    Viimastel kuudel on tulnud ridamisi teateid toiduainete jaehindade suurest tõusust. Silmatorkava hinnatõusu põhjused peituvad eelkõige viimaste aastate madalas võrdlusbaasis. Põllumeestele on viimasel ajal toimunud hinnatõus andnud taas hingamisruumi ja lubanud hakata mõtlema tuleviku ja investeerimise peale.
    Lühiajastatistikast nähtub, et möödunud aasta oli põllumajandusele nii kasumlikkuse kui ka lisandväärtuse näitajaid võrreldes isegi raskem kui 2009. aasta, mil sektor oli viimati tõsises kriisis. 
    Kui 2015. aasta oli teraviljasaagi poolest rekordiline ja aitas paljude Eesti põllumajandusettevõtete sissetulekuid vaatamata sügavale piima- ja sealihaturu kriisile stabiliseerida, siis mullu jäi teravilja keskmine saagikus aasta varasemaga võrreldes 40% väiksemaks. Lisaks sellele on 2012. aastast alates samm-sammult langenud teravilja turuhinnad, mis on pannud paljud Eesti teraviljakasvatajad majanduslikult keerulisse olukorda. Kuigi viljalõikus alles käib, siis on juba praeguseks selge, et vihmane ilm on rikkunud suure osa tänavu loodetud supersaagist.
    Hinna kukkumine kahandas karja
    Möödunud ja ülemöödunud aasta kujunesid Eesti piimatootjatele tõsiseks väljakutseks. Piima keskmine kokkuostuhind langes ligi 24 senti/kg tasemele, mis on 30% madalam kriisieelsest 33–34 sendi tasemest. Kuigi tootjad olid sunnitud kulusid oluliselt kokku tõmbama, oli tootmine väga madala turuhinna tõttu kahjumlik. Kriisi tulemusena vähenes Eesti piimalehmade arv paari aastaga 14% võrra. Ettevõtete päästmiseks müüdi kriisiaastatel tavalisest palju suuremas mahus noorkarja, mis piirab veel mitme aasta jooksul piimakarjakasvatuse võimet karja arvukust paranenud turutingimustes suurendada.
    Möödunud aasta sügisel hakkas piimaturu olukord paranema. 2016. aasta lõpuks oli piima keskmine kokkuostuhind saavutanud juba üsna rahuldava taseme, ulatudes 32 sendini/kg. Sarnane hinnatase mõningaste kõikumistega on püsinud siiani. Piimaturu olukorra stabiliseerumine on lisanud piimatootjatele optimismi tulevikuks. Mitu suuremat Eesti piimatootjat on sahtlist välja võtnud kriisi ajal külmutatud laienemisplaanid ning kavatsevad lähiajal piimakarjakasvatuse laiendamisse investeerida.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu tippu
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Aasta ettevõtte Chemi-Pharmi finantsjuhi vaade kriisiga kohanemisele: Directo äritarkvara sai asendamatuks
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Kurioosne: enamus maailma krüptoäridest on registreeritud Eestisse Käive ulatub miljardite eurodeni
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.