Huvide konflikt läheb kalliks maksma

Huvide konflikti määratletakse olukorrana, kus isiku erahuvi läheb vastuollu ta tööülesannete või tööandja huvidega, mille tulemusena tekib oht, et isik ei tee ametialaseid otsuseid mitte tööandja/avalikkuse, vaid (vähemalt osaliselt) iseenda huvides. Otsese huvide konflikti korral on mängus isiklik kasu: raha, tasuta või soodushinnaga teenused või tooted või muud hüved, näiteks kinkekaardid, tasuta üritustel osalemine või messidel käimine, tasuta sponsorlus ja reklaamimine, kinni makstud puhkusereisid vms.

Klassikaline näide on olukord, kus organisatsiooni võtmeisik on hankemenetluse hindamiskomisjoni liige ning otsustab teiste seas pakkumise üle, mille esitanud organisatsiooni esindaja või võtmeisik on lubanud talle valituks osutumise korral hüvesid või kellega tal on ühised majanduslikud huvid (pereliige, ühine osalus äritegevuses vms). Olgu aga veel kord rõhutatud, et õigusvastane pole mitte huvide konflikti esinemine, vaid huvide konfliktist põhjustatud korruptiivne tegu.

Alati ei pruugi huvide konflikt olla ilmne. Näilik huvide konflikt esineb juhul, kui isiku otsustused lähtuvad küll tööandja huvidest, ent esinevad asjaolud, mis jätavad kahtluse, et ametiülesandeid täites aetakse samal ajal ka mingit eraasja. Olgu näiteks olukord, kus eraettevõtja osaleb riigiettevõtte hankemenetluses, olles samal ajal selle nõukogu liige. On selge, et tema nõukogu liikme erapooletus, sõltumatus ning objektiivsus satuvad automaatselt kahtluse alla juba pakkumist esitades, rääkimata võitjaks kuulutamisest – seda ka juhul, kui tema pakkumine oli tõesti kõige soodsam ning leping täidetakse korrektselt.

Kui huvide konflikt jääb maandamata, võivad selle tagajärjed olla tõsised. Kui tegelikust huvide konfliktist tulenevate pettustega kaasneb pea alati teatav varaline kahju, siis veelgi hullem on mainekahju, mis ähvardab organisatsiooni nii reaalse kui näiliku konflikti korral. Rikutud maine taastamine võib osutuda väga kulukaks ning aeganõudvaks, isegi juhul, kui õnnestub tõestada, et rahaline kahju puudus või oli väheoluline.

Rahvusvahelised majanduskuritegevuse ja pettuseriskide uuringud osundavad, et eelnimetatud intsidentide hulk on maailmas tõusuteel: näiteks huvide konflikti olukorraga kokku puutunud isikute hulk kasvas mullu aasta varasemaga võrreldes 12%lt 21%le ning korruptsiooni osas olid vastavad suhtarvud 11% ja 15%.

Mida teha, et huvide konflikti esinemist ja selle võimalikke tagajärgi teadvustada, vähendada ja ohjata? Siin tuleb ühelt poolt rääkida sisekontrolli funktsiooni pädevusest ja ressurssidest ning teisalt juhtkonna ülesandepüstitusest ja toetusest. Käitumisreeglid (eetikakoodeks, majanduslike huvide deklaratsioonid jms) peavad olema kehtestatud, nende nõuded sisulised ja täitmine kontrollitav. Riskidest peab juhtkonnal olema ülevaade ning vajadusel kontroll. Asjakohane siseaudit ning riskijuhtimine annab juhtkonnale tervikliku ülevaate riskidest, tagab nende ärilise mõõdetavuse ning läheneda riskide juhtimisele süsteemselt ja tõhusalt.

Autor: Jelena Soboleva