Alati pole vaja kohtusse minna

14. november 2017, 06:00
Kohtuprotsess on vaidluste lahendamiseks sageli kulukas lahendus.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171114/OPINION/171119915/AR/0/AR-171119915.jpg

Keskkonnaküsimused põhjustavad järjest sagedamini vaidlusi kodanike ja riigi või arendajate vahel, kuid kohtusse pöördumine ei ole alati parim lahendus, leiab SA Keskkonnaõiguse Keskus juhatuse liige Siim Vahtrus.

Loodus- ja inimeste elukeskkonda ümber kujundava projekti eestvedajaile võib kohalike elanikega läbirääkimine tunduda tarbetu ja tülikas. Arendaja peab niikuinii suhtlema erinevate ametkondadega, kelle luba või heakskiitu tal kortermaja ehitamiseks, tootmisettevõtte laiendamiseks või kaevanduse rajamiseks vaja on. Kohaliku kogukonna nõusolek arendustegevuseks pole juriidiliselt nõutav.

Samas on vähemalt kolm head põhjust, miks tasub arendustegevuse mõjupiirkonnas elavate inimestega varakult oma plaanidest rääkima hakata ja neid ühiselt arutada.

Esiteks aeg. Kohtutel on õigus vaidluse ajaks arendustegevus seisma panna. Kohtuvaidlused võivad kesta aastaid ning see võib tähendada olulist viivitust projekti elluviimisel. Näiteks ühes hiljutises juhtumis tähendas vaidlus hoolimata kohtus võitmisest arendajale kaevanduse avamist alles kaks aastat peale loa väljastamist.

Teiseks raha. Arendajal on õigus kohtuvaidluseks palgata advokaat ning võidu korral taotleda viimasele makstud summade väljamõistmist kaotavalt poolelt. Samas ei tohi keskkonnaalastes vaidlustes elu- või looduskeskkonna eest seisvatelt inimestelt ja ühendustelt välja mõistetavad kulud olla nii suured, et need takistaks kohtusse pöördumist. Kohtud on sellest lähtuvalt oluliselt vähendanud arendajatele väljamõistetavaid summasid. Näiteks maksis Kiviõli Keemiatööstus Põhja-Kiviõli karjääriga seotud vaidluses oma advokaatidele kokku 58 300 eurot. Riigikohus aga mõistis hoolimata arendaja võidust tema kasuks välja vaid 10 400 eurot.

Kolmandaks maine. Üha teadlikum kodanikkond eelistab keskkonnasõbralikke ja vastutustundlikke ettevõtjaid. Seetõttu tasub arendajal kohtuvaidlusi vältida ka oma hea maine ning klientide hoidmise huvides.

Ning lõpuks ei maksa unustada ka asjalu, et arendajail tuleb üldiselt oma tegevuskoha naabritega pikki aastaid kõrvuti tegutseda. Kohtuvaidluse tagajärjeks on enamasti rikutud suhted ja naabrid, kes otsivad igat võimalust arendaja tegevuse takistamiseks, teatades ametivõimudele väiksemastki ebakõlast viimase tegevuses.

Sarnaselt arendajaga on kohtuskäik sageli arvatust kulukam, närvesöövam ja aegavõtvam ka kohalikele inimestele ja kogukondadele. Eriti keeruline on olla edukas vaidluses, kus arendustöid lubavale otsusele eelnenud menetlus on pealtnäha korrektselt läbi viidud ning arendaja poolt tellitud ekspertiisid kinnitavad, et tegevus vastab normidele. Kahjuks jäävad paljud inimeste heaoluga seotud tegurid, nagu näiteks ilusa maastiku rikkumine või liiklusohutus, väljapoole neid norme. Teised heaolu mõjutavad tegurid, näiteks hais ja müra, võivad aga ka normilähedasena olla heaolu kahjustavad.

Seega, esimese hooga kohtusse pöördumise või kodanikest mööda laveerimise asemel tasub omavahel rääkida. Väljendage vastastikku selgelt oma huvisid ning kuulake ja püüdke mõista teise omi. Alles seejärel saab koos mõelda lahendustele, mis neid huvisid võimalikult hästi teeniksid. Et lahendusi on sageli rohkem kui üks, tuleb varakult kokku leppida ka selles, milliste kriteeriumite põhjal lõplik lahendus otsustatakse.

Eelpool mainitud kaevandusfirma, kes pidi hoolimata kohtuvõidust uue karjääri avamisega kaks aastat ootama, sattus hiljem uue projektiga taas kohtuvaidlusesse. Seekord olid nii ettevõtja kui maaomanik valmis varakult kohtuväliseid lahendusi otsima. Teineteist rahulikult kuulates ning konstruktiivselt lahendusi arutades leitigi kompromiss, mis tagas elanikele öörahu ja kaevandusettevõttele võimaluse kiirelt ja tülita tööd alustada.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. November 2017, 15:48
Otsi:

Ava täpsem otsing