Kuulge, poliitikud, nalja teete või?

Värskeim näide sellisest naljatlevast poliitikust on Tartu vallavanem Aivar Soop. Kohus mõistis Soobi süüdi korruptsioonis ja keelas tal vallavanema toolil edasi istuda. 24 aastat valda juhtinud Soop kaebas otsuse edasi, kuid seni hoiab tuttavast kohast kinni. Ka Soobi umbusaldamine kukkus läbi: 14 volinikku toetasid tema jätkamist, 9 oli vastu. Vastasleer ei uskunudki enda sõnul, et umbusaldamine läbi läheb, kirjutab Tartu Postimees. Soop ise läks haiguslehele.

Hijuti sai Soop lisaks veel teisegi kuriteokahtlustuse. Nüüd otsitakse uut vallavanemat konkursiga, milles on tingimus, et kandidaadil ei tohi olla kahtlustust, süüdistust ega süüdimõistvat otsust varavastase, ametialase või majandusalase kuriteo eest.

Midagi on sellel pildil õõvastavalt valesti. Poliitik ei võta vastutust, kui on süüdi mõistetud. Soop võinuks vallajuhi kohalt taanduda juba siis, kui kohtu ette astus. Või veelgi parem, kui kahtlustuse sai. Kuni otsus ei ole jõustunud, ei ole ka süüdi – oleksid praegu ilmselt esimesed vastuväited Soobilt. Nendest ei piisa, tõesti ei.

„Üsna tavaline poliitiku käitumine Eestis,“ nentis kolleeg, kui mainisin Soobi otsust valda edasi juhtida. Tõepoolest - Edgar Savisaare kõrvaldas linnapea ametist alles kohus, Tallinna kesklinna vanem Alar Nääme astus tagasi alles pärast süüdimõistmist, Savisaarega süüdistuse saanud Kalev Kallo jätkas Tallinna volikogu esimehena, Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov lahkus ametist alles pärast süüdijäämist kohtus. Näiteid on küllap teisigi.

Seda epistlit on isegi piinlik kirjutada. Tundub elementaarne, et aus poliitik taandub talle usaldatud kohalt nii uurimise kui ka kohtupidamise ajaks. Isegi juhul, kui ta oma süütuses kindel on.