Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Toome väljarännanud koju tagasi

    Hans PajomaFoto: Erakogu

    Tööandjad saaksid töökätepuudust leevendada võõrsil viibivaid kaasmaalasi Eestisse tagasi meelitades, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Hans Pajoma.

    Eesti ja Euroopa majanduse üldine praegune foon soosib ettevõtlust ning majanduslanguse märke ei ole. Nii peaksid väljarändajad olema esimesed, kes tulevad siia tagasi. Ometi pole see nii.
    Inimeste heaolu kasvu eelduseks on hästi toimiv riik ja ettevõtluskeskkond. Praegune majanduskasv nii Eestis kui lähinaabrite juures loob heaolu kasvuks soodsad tingimused.
    Kui veel mõni aasta tagasi oli ettevõtjatel töökäsi üle, siis tänaseks on olukord muutunud vastupidiseks – tööd jätkub, kuid töökäsi napib. See on sundinud ettevõtteid heade töötajate leidmise ja hoidmise nimel töötasusid tõstma tasemeni, mis ületab juba kriisieelset palgataset.
    See seab ettevõtjad raskesse olukorda. Kasvav kulubaas vähendab konkurentsivõimet. Firmad, mis ei suuda kasvavate kulude keskkonnas efektiivsust parandada, seavad ohtu oma pikemaajalise püsimise. Majanduskasvu tingimustes on ettevõtted võimelised ka valede äriotsuste järel ellu jääma, aga kui majanduskav asendub seisakuga, ollakse käpuli.
    Sisserände vältimatus
    Sageli peetakse ainsaks väljapääsuks välistööjõu sissetoomist. See ongi tõenäoliselt ainuõige lahendus, sest meie loomulik iive on negatiivne; vananev ja vähenev elanikkond aga ei suuda tagada jätkusuutlikku majanduskasvu ning seeläbi ka elatustaseme kasvu. 
    Meil on vaja inimesi, kes teeksid, toodaksid ja looksid midagi, ning ka inimesi, kellele neid asju teha ja müüa. Õnneks või kahjuks ei ole Eesti selle probleemiga üksi. Kogu Euroopa vaevleb vajaduses lahendada neidsamu probleeme: loomulik iive on negatiivne ning rahvastiku kasv saavutatakse vaid sisserändega. 
    Ka Eesti ei pääse sellest: peame heaolu nimel muutuma avatumaks ning tolerantsemaks muudest riikidest sisse rändavate inimeste suhtes. Iseäranis oluline on turundada Eestit nii, et inimesed sooviksid tulla siia elama ja töötama. Kuid enne kui vaatame seitsme maa ja mere taha, peaksime vaatama üle lahe ning püüdma seal elavaid või pendeltöötavaid kaasmaalasi tagasi kodumaale tuua. See on kõige lihtsam ja valutum võimalus töökätepuudust leevendada.
    Paljud piiri taga elavad kaasmaalased soovivad tegelikult tagasi tulla. Et nendel inimestel oleks ka päriselt võimalus ja põhjus tagasi tulla, on vaja hästitoimivaid tööandjaid, kelle tagasihoidlikkus peaks asenduma Põhjamaadele omase ambitsioonikuse ja mõtteviisiga. 
    Eesti väikeettevõtted on tublid nokitsejad oma kodukandis, kuid sageli jääb puudu, kas oskusest, julgusest, kapitalist või ambitsioonist, et astuda järgmine samm. Neid oskusi on aga võimalik teadlikult omandada, kui mõista, et sellest sõltub tööjõumure lahendus.
  • Hetkel kuum
Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Vene teetootja teeskleb tootmist Lätis, eestlased müüvad ja kehitavad õlgu
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”