HKScan näitas väga kehva kultuuri
Tapamaja streik on selleks korraks lõppenud ja inimesed tööl tagasi. Kuigi ametiühingul seisab streigi põhjalikum analüüs veel ees, saame enda jaoks kõige ilmsemad võidud ja vead kokku lugeda, kirjutab ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson.
Kuigi streik ei andnud soovitud tulemusi täismahus, ei olnud see tulemusteta. Esiteks, 8 protsenti palgatõusu on rohkem, kui enamik mittestreikinud töötajaist 1. aprillist sai. Streigi algnõudmine jäi täitmata, kuid selle 100protsendilist realiseerumist olekski olnud liig loota. Palkadega tuleb edasi töötada, et pikaajaline paigalseis järgmiste tõusudega korvata. Ka tööandja oli sunnitud nentima, et palgapoliitika oli enne streiki läbipaistmatu ja süsteemitu. Teiseks on ettevõttes toimunud suurem verevahetus eri juhtimistasanditel.
Tööandja tõestas ennast väga madalakultuurilisena streigi viimase päevani välja. See sobitub ühte ritta loomade halva kohtlemise ja ebausaldusväärse maksukäitumisega. Samas sai ettevõtte kõrgele ulatuv moraalitus nähtavaks kogu HKScani töötajaskonnale ka väljaspool Eesti piire. See võimaldab meil koostöö jätkamist eelkõige Soome, Rootsi ja teiste maade ametiühinguga, kelle ühine huvi on ettevõtet sisemiselt oluliselt muuta, misjärel saaksime asuda maine taastamisele töötajate ja klientide silmis.
Olulisim õppetund on, et kitsalt esitatud palganõue viib kitsa streigiõiguse ja kitsa osaluseni streigis. Tegu on Eestis korduma kippuva veaga, mida antud juhul vabandab ainult esimese streigi spontaansus. Suuremat töötajate organiseerimist ei toimunud, kuid palganõue tulnuks pärast streiki esitada ka teiste töötajate nimel, et seda saanuks lepitusprotsessis arvesse võtta.
