Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestil ja Lätil on ühised mured

    Eesti ja Läti majandused on suures plaanis sarnased – nad sõltuvad tugevalt maailma trendidest, välisinvesteeringutest ja ekspordist, kirjutab Citadele panga ökonomist Martins Abolins.

    Mõlemas riigis on praegu kinnisvaraäri, ehitamise ja infotehnoloogia kuldaeg, suureks murekohaks aga protsessid tööjõuturul.
    Riikide tööstuse struktuur on sarnane – mõlemas riigis domineerivad metsa-, toiduaine- ja metallitööstus. Eesti puhul annab tooni ka elektroonikatööstus. Läti tööstus on pigem traditsioonilisem, Eestis kõrgtehnoloogilisem. Üllatav on tööstuslaenudega seonduv – tööstussektor kasvab, kuid laenud vähenevad. On küsitav, kuidas tööstused selles olukorras toimetavad ning kui kaua see samamoodi jätkuda saab.
    Teenuste vallas domineerib Lätis ajalooliselt transporditeenus. Kahjuks pole Lätil Soomet kõrval ja turismisektor on üsna väike. Kõige võimsamat kasvu on viimase viie aasta jooksul näidanud ootuspäraselt infotehnoloogiateenuste eksport – viie aastaga on see Lätis kasvanud 22 protsenti aastas ehk poole rohkem kui Eesti sama sektor. Äriteenuste ekspordis jääb Läti naabritele alla ja põhjus on väga pragmaatiline: nimelt on Riias juba pikka aega olnud suur põud kontoripindadest.
    Kinnisvaraturg ja alkoralli
    Ehitussektorist räägitakse viimasel ajal tihti ka võimaliku ülekuumenemise võtmes, kuid mina seda ohtu praegu ei näe. Me oleme väga kaugel sellest, mis toimus kümme aastat tagasi, ja kinnisvaramullist ei saa praegu kindlasti rääkida. Oleme kinnisvaraturul kõvasti Eestist taga ja Riias on uute korterite ruutmeetri hind Balti riikide pealinnadest kõige madalam, seevastu Tallinnas on korterid kõige kallimad. Eluasemelaenude portfell Lätis näitab pigem kahanemise suunda ja uusi kodulaene antakse vähem. Põhjuseks on inimeste ostujõud. Lätlastel on nimelt palju vähem sääste kui eestlastel.
    Riiga on ehitatud palju hotelle ning need võitlevad ellujäämise nimel. Korteriehitusbuum näib aga hoopis vaibuvat ning praegu ehitatakse kõige rohkem kaubanduspindu, kontoreid ja infrastruktuuri.
    Paljude eestlaste jaoks on Läti praegu eelkõige taskukohase alkoholi ostupaik. Piiriäärsetel aladel kaubandus õitseb, palju on ehitatud uusi poode. Maksunumbreid vaadates näeme, et oleme saanud juurde 100 miljonit eurot lisaraha just tänu sellele, et eestlased käivad Lätis alkoholi ostmas. On see hea või halb, sõltub vastaja vaatenurgast. Läti piiriäärsed omavalitsused muidugi rõõmustavad praeguste asjade seisu üle, kuid küsitav on, kui jätkusuutlik see ärimudel pikaajaliselt on.
    Tööturu suundumused samad
    Eestis on tööjõuprobleem väga teravalt üleval ning vähe on ettevõtjaid, kes ei kurdaks, kui raske on leida töötajaid. Lätis näib olukord seni veel veidi positiivsem. Küsitletud ettevõtjatest pool ütles, et neil ei ole olnud probleeme uute inimeste leidmisega. Samas optimistide arv väheneb ning sarnaselt Eestiga suureneb ka Lätis nende ettevõtjate hulk, kes kogevad raskusi töötajate palkamisega.
    Töötuse vähenemine surub tugevalt palkade kasvule. Eestis on töötuse määr 5,1 ja Lätis 7,7 protsenti. Üldse on töötus Ida-Euroopas oma madalaimal tasemel alates 1990ndatest aastatest.
    Riia tõmbab tööjõudu magnetina – töötuse määr pealinna läheduses on olematu, seevastu Läti kaugemates nurkades ja eriti Vene piiri ääres on piirkondi, kus tööta on iga neljas-viies tööealine inimene. Tegemist on sotsiaalküsimusega, sest sama piirkonna tööandjad kurdavad väga suurte raskuste üle tööjõu leidmisel. Väljaränne Lätist on küll pidurdunud ja selle kõrgpunkt jääb aastate taha, kuid endiselt on saldo negatiivne – minnakse rohkem, kui tagasi tullakse.
    Läti keskmine palk on 982 eurot (Eestis ca 1350 eurot – toim) ning kõige kõrgemat keskmist kuupalka (ligi 1200 eurot) teenivad 20–40aastased inimesed. Erinevates vanusegruppides on palgaerinevus suur, lausa mitmekordne. Näiteks teenivad vanemad inimesed üle kahe korra vähem kui nooremad. Mõneti on see ka selgitav asjaoluga, et nooremad inimesed töötavad aladel, kus ongi suuremad palgad, nt infotehnoloogia.
    Palgakasv on Lätis väga kiire, sel aastal on palgad kasvanud enam kui 8 protsenti. Kappav palgatõus on kindlasti mõnele valdkonnale väga suur väljakutse. Seda näitab taas ettevõtjate küsitlus – kaks kolmandikku ettevõtjatest tunnistas, et nende kasumlikkus väheneb, kuna palku peab tõstma. Palgad ja maksud kasvavad palju kiiremini kui SKP ja ettevõtete kasumid. Palgakasv sööb ära ka investeeringud ja see ei ole jätkusuutlik. Sama pilti näeme ka Eestis.
    Taolistes tingimustes on kogu Läti tööstuse odavale tööjõule üles ehitatud ärimudel äärmiselt küsitav ning me peame mõtlema, kuidas muuta seda kõrgtehnoloogilisemaks ja teadmistepõhisemaks.
  • Hetkel kuum
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: USA abipakett – kaua tehtud, aga kas ka kaunikene?
Pikalt viibinud USA abipakett Ukrainale koos teiste riikide osutatava abiga peaks ukrainlastel aitama aasta lõpuni sõjaliselt vastu pidada, kuid järgmise aastaga on seis segane, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 35. sissekandes.
Pikalt viibinud USA abipakett Ukrainale koos teiste riikide osutatava abiga peaks ukrainlastel aitama aasta lõpuni sõjaliselt vastu pidada, kuid järgmise aastaga on seis segane, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 35. sissekandes.
Hoolimata Boeingu äparduste jadast jäävad investorid lennukitootjale truuks
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Tööle marsivad kartmatud noored: lööks jalaga ukse lahti, 3000 eurot või mitte midagi Vana tööstus peletab, kaitsetööstus meelitab
„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.
„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Leedu firma plaanib Eestisse investeerida 18 miljonit
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.