Martins Abolins • 1. november 2018
Jaga lugu:

Eestil ja Lätil on ühised mured

Eesti ja Läti majandused on suures plaanis sarnased – nad sõltuvad tugevalt maailma trendidest, välisinvesteeringutest ja ekspordist, kirjutab Citadele panga ökonomist Martins Abolins.

Mõlemas riigis on praegu kinnisvaraäri, ehitamise ja infotehnoloogia kuldaeg, suureks murekohaks aga protsessid tööjõuturul.

Riikide tööstuse struktuur on sarnane – mõlemas riigis domineerivad metsa-, toiduaine- ja metallitööstus. Eesti puhul annab tooni ka elektroonikatööstus. Läti tööstus on pigem traditsioonilisem, Eestis kõrgtehnoloogilisem. Üllatav on tööstuslaenudega seonduv – tööstussektor kasvab, kuid laenud vähenevad. On küsitav, kuidas tööstused selles olukorras toimetavad ning kui kaua see samamoodi jätkuda saab.

Teenuste vallas domineerib Lätis ajalooliselt transporditeenus. Kahjuks pole Lätil Soomet kõrval ja turismisektor on üsna väike. Kõige võimsamat kasvu on viimase viie aasta jooksul näidanud ootuspäraselt infotehnoloogiateenuste eksport – viie aastaga on see Lätis kasvanud 22 protsenti aastas ehk poole rohkem kui Eesti sama sektor. Äriteenuste ekspordis jääb Läti naabritele alla ja põhjus on väga pragmaatiline: nimelt on Riias juba pikka aega olnud suur põud kontoripindadest.

Kinnisvaraturg ja alkoralli

Ehitussektorist räägitakse viimasel ajal tihti ka võimaliku ülekuumenemise võtmes, kuid mina seda ohtu praegu ei näe. Me oleme väga kaugel sellest, mis toimus kümme aastat tagasi, ja kinnisvaramullist ei saa praegu kindlasti rääkida. Oleme kinnisvaraturul kõvasti Eestist taga ja Riias on uute korterite ruutmeetri hind Balti riikide pealinnadest kõige madalam, seevastu Tallinnas on korterid kõige kallimad. Eluasemelaenude portfell Lätis näitab pigem kahanemise suunda ja uusi kodulaene antakse vähem. Põhjuseks on inimeste ostujõud. Lätlastel on nimelt palju vähem sääste kui eestlastel.

Riiga on ehitatud palju hotelle ning need võitlevad ellujäämise nimel. Korteriehitusbuum näib aga hoopis vaibuvat ning praegu ehitatakse kõige rohkem kaubanduspindu, kontoreid ja infrastruktuuri.

Paljude eestlaste jaoks on Läti praegu eelkõige taskukohase alkoholi ostupaik. Piiriäärsetel aladel kaubandus õitseb, palju on ehitatud uusi poode. Maksunumbreid vaadates näeme, et oleme saanud juurde 100 miljonit eurot lisaraha just tänu sellele, et eestlased käivad Lätis alkoholi ostmas. On see hea või halb, sõltub vastaja vaatenurgast. Läti piiriäärsed omavalitsused muidugi rõõmustavad praeguste asjade seisu üle, kuid küsitav on, kui jätkusuutlik see ärimudel pikaajaliselt on.

Tööturu suundumused samad

Eestis on tööjõuprobleem väga teravalt üleval ning vähe on ettevõtjaid, kes ei kurdaks, kui raske on leida töötajaid. Lätis näib olukord seni veel veidi positiivsem. Küsitletud ettevõtjatest pool ütles, et neil ei ole olnud probleeme uute inimeste leidmisega. Samas optimistide arv väheneb ning sarnaselt Eestiga suureneb ka Lätis nende ettevõtjate hulk, kes kogevad raskusi töötajate palkamisega.

Töötuse vähenemine surub tugevalt palkade kasvule. Eestis on töötuse määr 5,1 ja Lätis 7,7 protsenti. Üldse on töötus Ida-Euroopas oma madalaimal tasemel alates 1990ndatest aastatest.

Riia tõmbab tööjõudu magnetina – töötuse määr pealinna läheduses on olematu, seevastu Läti kaugemates nurkades ja eriti Vene piiri ääres on piirkondi, kus tööta on iga neljas-viies tööealine inimene. Tegemist on sotsiaalküsimusega, sest sama piirkonna tööandjad kurdavad väga suurte raskuste üle tööjõu leidmisel. Väljaränne Lätist on küll pidurdunud ja selle kõrgpunkt jääb aastate taha, kuid endiselt on saldo negatiivne – minnakse rohkem, kui tagasi tullakse.

Läti keskmine palk on 982 eurot (Eestis ca 1350 eurot – toim) ning kõige kõrgemat keskmist kuupalka (ligi 1200 eurot) teenivad 20–40aastased inimesed. Erinevates vanusegruppides on palgaerinevus suur, lausa mitmekordne. Näiteks teenivad vanemad inimesed üle kahe korra vähem kui nooremad. Mõneti on see ka selgitav asjaoluga, et nooremad inimesed töötavad aladel, kus ongi suuremad palgad, nt infotehnoloogia.

Palgakasv on Lätis väga kiire, sel aastal on palgad kasvanud enam kui 8 protsenti. Kappav palgatõus on kindlasti mõnele valdkonnale väga suur väljakutse. Seda näitab taas ettevõtjate küsitlus – kaks kolmandikku ettevõtjatest tunnistas, et nende kasumlikkus väheneb, kuna palku peab tõstma. Palgad ja maksud kasvavad palju kiiremini kui SKP ja ettevõtete kasumid. Palgakasv sööb ära ka investeeringud ja see ei ole jätkusuutlik. Sama pilti näeme ka Eestis.

Taolistes tingimustes on kogu Läti tööstuse odavale tööjõule üles ehitatud ärimudel äärmiselt küsitav ning me peame mõtlema, kuidas muuta seda kõrgtehnoloogilisemaks ja teadmistepõhisemaks.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas