Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Puidust keskkonnamaja – teeme ära!

    Eesti puidutööstuse referentshoonena kõrgtehnoloogilise puidust keskkonnamaja ehitamine on väga hea idee ja vajab poliitilist kokkulepet, kirjutab Eesti Puitmajaliidu tegevjuht Lauri Kivil.

    Lauri KivilFoto: Erakogu
    Innovatsiooni on võimalik luua kas eeskuju või jõuga. Lähiajaloost on ehitussektoris olemas mõlemad näited – rakenduvad energiatõhususe miinimumnõuded ning puidust keskkonnamaja planeerimise protsess.
    Tehaselisse tootmisse suunduv ehitus ning puidu järjest laialdasem kasutamine kõrg- ja avalike hoonete kandekonstruktsioonides annab aimu, kuhu ehitussektor liigub. Puitmaterjali ehituses kasutamine on kasvav, mitte kahanev tendents ning heas mõttes "paratamatus" jõuab lähiaastatel ka Eesti turule.
    Eesti puitmajatootjad ekspordivad regulaarselt enam kui 50 riiki, meie sektor on Euroopa suurim puitmajade eksportöör ning tootmismahult edestavad meid vaid viis Euroopa suurriiki. Selles kontekstis võib öelda, et sektoril läheb hästi ning majatootjatel ei ole puidust keskkonnamaja ehitamise puhul majanduslikku huvi, sest äri toimub mujal. Ometigi on väites ebatõed, sest Eesti ehitusturu mahtu arvestades on siin puidu osakaalu suurendamiseks arvestatav potentsiaal.
    Samuti on puitmajasektori jaoks äärmiselt probleemne kohalike referentsobjektide puudumine. Kui me ise ei väärtusta oma oskusi ja jätame Eestisse rajamata märgilise tähendusega puitmajad, siis miks peaks meie oskustesse uskuma ka rahvusvaheline klient, äripartner, riigi esindaja? Esitades endale küsimuse, kes ja mida meilt maailmas ootab, siis on neid vastuseid üllatavalt vähe. Selle võib kokku võtta kolme sõnaga – IT, puit ja toit. Riigi roll on oma edulugusid toetada parimal võimalikul viisil. Keskkonnamaja ehitamine on üks selline tegu.
    Ressursisäästlik mõtlemine
    Kasvava elanikkonna kontekstis on globaalses plaanis kõiki ressursse kas vähe või väga vähe ning varem või hiljem peab inimeste keskkonnaalane käitumine muutuma. Ehitussektoril on selles kahjuks märkimisväärne roll, moodustades 21. sajandil CO2 heitmete emissioonist 40% ning tarbides orienteeruvalt 40% kõikidest loodusest võetavatest ressurssidest.
    Oleme liikunud poristelt vankriradadelt mitmetasandilistele ristmikele, palkidest rehielamutest klaasist, terasest ja betoonist kõrghoonetesse. See on peatumatu ning loomulik ühiskonna areng, mis sunnib meid mõtlema oluliselt laiemalt ning mõtestama lahti võimalused, kuidas saame mittetaastuvate ressursside kasutust oluliselt vähendada või piirata ning asendada need keskkonnasäästlikemate variantidega.
    Tuleviku ehitussektori väljakutse on leida eelkõige keskkonnasäästlikud ehitusmaterjalid ning -tehnoloogiad. Ühtlasi tuleb silmas pidada seda, et hoone saavutatud energiatõhusus ning ehitusmaterjalide enda tootmiseks kulunud ressurss oleksid tasakaalus. Tsiteerides puitmajasektori üht innovaatilisemat ettevõtet, siis küsimus ei ole selles, et kui palju me puitu suudame hoonesse panna, vaid kui palju on võimalik puiduga asendada taastumatuid ressursse või -ehitusmaterjale.
    Puit on muutunud poliitikaks
    Puidust keskkonnamaja ehitamine on pikalt räägitud ning planeeritud teema, millele andis poliitilise heakskiidu juba eelmine keskkonnaminister Marko Pomerants. Selles kontekstis võiks keskkonnamaja planeerimist näha loomuliku arenguna. Ometigi on see osa laiemast keskkonnapoliitikast ja kuus kuud enne valimisi võib nii mõnigi poliitiline jõud otsida selles probleemi.
    Valimistsüklis on peamine vältida debatti ja vastasseisu loovaid otsuseid ning säilitada reiting ja olla populaarne, mis sisuliselt võrdub otsustamatuse ja riigi majandusarengu hetkelise peatumisega. On hea meel näha, et vähemalt ühes valdkonnas on jäädud kindlaks oma põhimõtetele ning arenguplaanidele.
    Meie eksporditavates puithoonetes kasutatav ehitusmaterjal on väga sageli rahvusvaheline ning mõiste all "Eesti puitmaja" ei pea otsima kõikide materjalide kohalikku päritolu ja fakti, et see on ilmtingimata tehtud Põlvamaa metsade kuuskedest või Võrumaa mändidest.
    Sektori edulugu on praegu insenertehniline kompetents, mis võimaldab hooneid projekteerida, toota ning transportida ja püstitada eksportturgudel. Selles kontekstis ei ole materjali päritolu ega maht määrav, hoone saab valmis ikkagi. Hoopis olulisem on see kogu majanduse kontekstis – kohaliku puitmaterjali suurem kasutamine Eesti ehitussektoris annab arvestatava tõuke kogu riigi majandusele.
    Ajalooline verstapost
    Siin kasvanud ja siin väärindatud puit looks riigile suuremat lisandväärtust ning vahendeid, millega tagada sotsiaalne heaolu kogu ühiskonnale. Seega võiks puidust keskkonnamaja ning seal juures keskkonnasäästlik ehitusviis ja puidu laialdasem kasutamine ehituses olla mõne ettevõtlusele keskenduva erakonna ideaalne agenda. Just samuti nagu Soomes. Ideaalis pigem erakondadeülene poliitiline kokkulepe – riikliku puitehitusprogrammi loomine eduka ja keskkonnasäästliku riigi arendamiseks.
    Puidust keskkonnamaja rajamine on ühe pika ühiskonna teadlikkust suurendava protsessi muutuse algus. Kuid kindlasti on see midagi, mis saab olema ajalooline verstapost ning oleks piinlik, kui see takerduks poliitilistesse intriigidesse või kartusesse vastanduda äärmuslikele hõberemmelga aktsioonidele vms.
    See on suurepärane võimalus tõsta esile nii kohalikku arhitektuuri kui ka insenertehnilist oskusteavet, väärindada oma puitmaterjali ja rakendada siinset puitmajasektorit. Puit kõrg- ja avalike hoonete konstruktiivse materjalina ei ole enam tulevik, vaid puidukasutuse revolutsioon ehituses toimub just nüüd ja praegu.
  • Hetkel kuum
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Investeerimine ja surm: pärandamise maksunüanssidest välismaa kinnisvara konksudeni Kahjumliku investeeringu pealt tuleb maksta tulumaksu
“Isegi hea tervisega investorile ei tee paha, kui nende asjade peale mõelda,” arvab kõhedaks tegevate surma ja pärandamise teemade kohta maksuekspert Ranno Tingas.
“Isegi hea tervisega investorile ei tee paha, kui nende asjade peale mõelda,” arvab kõhedaks tegevate surma ja pärandamise teemade kohta maksuekspert Ranno Tingas.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Eesti üks paremaid juhte: uhke tunnistada, et olen palju vigu teinud “Juhi juttude” värskes saates Annika Arras
"Olen elus nii palju vigu teinud, seda on uhke tunnistada," ütleb saates selle aasta parima juhi konkursi üks finaliste, Miltton New Nordicsi juht Annika Arras. "Mingites asjades läbipõrumine on hädavajalik."
"Olen elus nii palju vigu teinud, seda on uhke tunnistada," ütleb saates selle aasta parima juhi konkursi üks finaliste, Miltton New Nordicsi juht Annika Arras. "Mingites asjades läbipõrumine on hädavajalik."
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Robotit arendav Eesti idufirma kaasas 1,5 miljonit eurot
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.
Savisaare sõnul oli tema Tallinna tööots rohkem hobi
Tallinna linnainkubaatorilt 1500 eurot kuus tasku pistnud Erki Savisaare jaoks oli tegemist niisama lihtsa tuluga, mille jaoks vaeva ei pidanud nägema ja mis tema vallajuhi tööd ei seganud.
Tallinna linnainkubaatorilt 1500 eurot kuus tasku pistnud Erki Savisaare jaoks oli tegemist niisama lihtsa tuluga, mille jaoks vaeva ei pidanud nägema ja mis tema vallajuhi tööd ei seganud.