Artikkel
  • Jaga lugu:

    Vabaühendused peavad õppima tulu teenima

    Vabaühendused peavad õppima senisest paremini ise omatulu teenima, sest väljakujunenud sõltuvus riiklikest ja Euroopa Liidu toetustest seab ohtu nende iseseisvuse ja jätkusuutlikkuse, kirjutab Harju ettevõtlus- ja arenduskeskuse vabaühenduste konsultant Külli Vollmer.

    Külli Vollmer
    Kodanikuühiskonna nädalal võime oma vabakonna üle uhked olla. Praegu on Eestis ligi 22 000 registreeritud mittetulundusühingut ja 800 sihtasutust. Oleme saavutanud hea tulemuse ka vabatahtlikus tegevuses – umbes 30% elanikest panustab vähemalt korra aastas vabatahtlikuna mõnda tegevusse. Saame rääkida saja-aastasest kodanikualgatusest, sest Eestis on ühendusi, mis on pea sama vanad kui meie vabariik. Loodame, et 100 aasta pärast võime sama rõõmsad olla.
    Vabaühendustel on Eestis täita oluline roll avalike teenuste osutamisel, sotsiaalse ettevõtluse arendamisel, ka riigi poolt hooletusse jäetud valdkondades elu korraldamisel. Olgu selleks keskkonna, puuetega inimeste, naiste, laste, vähemuste või teised olulised teemad.
    Toetuste süsteemiga on pandud alus tugeva kodanikuühiskonna arengule, omavalitsused ja ministeeriumid toetavad ühendusi tegevus- ja projektitoetustega. Samas Eesti riigi eelarve ja Euroopa Liidu toetuste rahastus vabaühendustele näitab kahanemise märke. See on ühtpidi mõistetav, sest riik, seega ka kodanikuühiskond, on muutunud tugevamaks ja iseseisvamaks. Ühenduste tegevus ei tohikski niiväga sõltuda ühest rahastajast – nii kaoks nende sõltumatus ja jätkusuutlikkus.
    Sõltumatuse ja jätkusuutlikkuse saavutamiseks on oluline hakata teenima omatulu, olgu selleks oma toote või teenuse müümine. Külamajad rendivad ruume, kogukonnaköögid teevad toitu, käsitöökojad valmistavad suveniire ja kingitusi, matkarajad ootavad matkajaid, luuakse sportimise klubisid, asutatakse kultuuriringe. Oleme aru saanud, et tasuta teenuseid ei ole, keegi maksab tehtud kulud alati kinni. Olgu selleks riik, omavalitsus, sponsor või inimene ise.
    Äriplaani ei maksa karta
    Kui on välja arendatud oma toode või teenus, on ühendusel võimalik teenida raha ja luua töökohti kodule lähemal. Võimekamad ühendused saavad ise hakkama, nad on valmis osutama ka avalikke teenuseid. Omatulu teenimiseks vabaühendustes on vaja eelkõige head koostööd ja meeskonda, kellega ühist eesmärki saavutada.
    Ühendus, kes tahab tulemuslikult tegutseda, peab mõtlema oma arenguvajadustele, kaardistama oma meeskonnaliikmete oskused, tegelema aktiivselt turundusega, oma toote ja teenuse edasiarendamisega. Vabaühendus ei peaks kartma äriplaani koostamist, kui ta soovib omatulu teenida. Nii hoitakse paljud karid juba eos eemale, sest tegevused mõeldakse hoolikamalt läbi.
    Kodanikualgatusi tutvustava nädala raames kutsumegi üles vabaühendusi arendama oma teadmisi ja oskuseid, et olla võimakamad omatulu teenimisel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Luurekeskuse ülem: Venemaa on ära kasutanud kaks kolmandikku laskemoonast Suurem pealetung võib jätkuda kevadel
Venemaa on ära kasutanud umbes kaks kolmandikku oma laskemoona varudest, kuid sõltuvalt talvest võib Venemaa aktiivsemalt pealetungiga jätkata alles kevadel, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.
Venemaa on ära kasutanud umbes kaks kolmandikku oma laskemoona varudest, kuid sõltuvalt talvest võib Venemaa aktiivsemalt pealetungiga jätkata alles kevadel, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.