Eesti noorte poliitiline ja ühiskondlik aktiivsus ning panustamine kooli, kogukonna või ühiskonna tegemistesse jääb rahvusvaheliselt alla keskmise, kirjutab sotsioloog ja haridusteadlane Meril Ümarik.
Eesti noortel on kõrgetasemelised teadmised ühiskonna toimimisest ja erinevatest ühiskonna probleemidest, ent ühiskondliku osaluse poolest jäävad nad sellest hoolimata pigem passiivseks, näitavad IEA (International Association for the Evaluation of Educational Achievement) rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu (ICCS) Eesti tulemused.
Eesti põllumajandus seisab olukorras, kus väetiste kasutamine väheneb juba mitmendat aastat järjest, kuid samal ajal kasvab surve saagikusele ja tootmise efektiivsusele. Põllumehed peavad toime tulema nii madalate vilja hindade, kallinenud sisendite kui ka geopoliitiliste mõjudega, mis ulatuvad otse väetiseturu südamesse.