Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arto Aas: protektsionism Euroopat ei ravi

    Majandusraskustes vaevleva Euroopa lõunapoolsetes liikmesriikides koguvad tuure protektsionistlikud meeleolud. Endasse sulgumine, avatud konkurentsi piiramine ja koduturu näiline kaitsmine pole midagi muud kui populistlik kanapimedus, mis võib aidata küll võita valijate hääli, aga tegelikult õõnestab majanduse konkurentsivõimet. Ometi jõuavad teatud protektsionistlikud initsiatiivid ka Euroopa Liidu ametlikesse aruteludesse.

    Eelmisel nädalal arutas riigikogu majanduskomisjon Brüsselist laekunud ettepanekut Euroopa Liidu riigihangete turu piiramiseks kolmandatele riikidele. Eesti ei toeta kolmandate riikide juurdepääsu Euroopa Liidu turule piirava määruse vastuvõtmist, kuna see süvendab suletust ja vähendab vaba konkurentsi. Määruse eesmärgid ei ole kooskõlas Eesti ja EL väliskaubanduspoliitika üldiste eesmärkidega, milleks on eelkõige turgude avamine, mitte nende sulgemine. Lisaks kahjustab sellise eesmärgiga määruse vastuvõtmine EL mainet ja võib edasistel läbirääkimistel kolmandate riikidega hoopis kahju tuua.
    Määrusega kaasneksid hankijatele administratiivsed lisaülesanded, mis muudavad hankeprotseduurid aeglasemaks ja kohmakamaks. Lisaks lasub hankijatel määruse rakendumisel hulk teavitusülesandeid ja hanke korraldamisel peab arvestama võimaliku komisjoni hindamisprotseduuriga, mis venitab protsessi tavapärasest tunduvalt pikemaks. Määrusega kaasnev lisakoormus on ebaproportsionaalne võrreldes sellest tuleneva kasuga.
    Kindlasti tuleb arvestada, et antud initsiatiiv muudaks Euroopa Liidu hanked kallimaks ja liikmesriikide eelarvete tasakaalus hoidmise keerulisemaks. Kuna mitmete riikide pakkujate osalemist EL hangetel piiratakse, kaasneb sellega hinnatõus. Kallimate hangetega ei kaasne automaatselt kvaliteetsemad teenused ja kaubad, kuid kallimad hanked tähendavad suuremaid väljaminekuid riigile, st maksumaksjatele. Arvestades paljude EL liikmesriikide raskusi eelarvetasakaaluga, tuleks riikide väljaminekute tase hoida võimalikult madalal.
    EL riigihanketurg on kolmandate riikide jaoks kõige suuremal määral avatud riigihanketurg maailmas. Ainuüksi WTO riigihankelepingu osalisriikidest pärit pakkujatele on EL oma riigihanketuru avanud 352 miljardi euro väärtuses. Piiranguid puututav ettepanek hõlmab riigihankeid, mis ületavad viie miljonit euro maksumust. Eestis korraldatakse sellisel mahus hankeid ligikaudu 50 tükki aastas. Piirangute kehtestamine võib kahjustada ka Eesti enda ettevõtjaid, kes teevad rahvusvahelist koostööd kolmandatest riikidest pärit ettevõtetega.
    Euroopa Liit vajab protektsionismi asemel hoopis rohkem liberaalseid lahendusi, avatust ja innovatsiooni, mis suurendaks ettevõtete ja riikide globaalselt konkurentsivõimet. Protektsionism  läheb maksumaksjatele kalliks maksma, olgugi et kodumaiste tootjate toetamine on emotsionaalselt kindlasti meelepärane. Seepärast tuleb avalike teenuste ja kaupade ostmisel ikkagi lähtuda parimast hinnast ja kvaliteedist, mitte päritolumaast.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Nõustajad: tehinguturg kukkus, aga vaba raha otsib sihte – ka Eestis
Pärast rekordilist aastat tehingumaastikul on tehingute maht tänavu langenud ning turul valitseva ebakindluse tõttu võib oodata eelneva aastaga võrreldes mõnevõrra madalama aktiivsuse jätkumist, kuid PwC tehingute nõustamise eksperdid Raul Ruubel ja Sass Karemäe soovitavad vaadata karuturust kaugemale ja keskenduda pikale perspektiivile.
Pärast rekordilist aastat tehingumaastikul on tehingute maht tänavu langenud ning turul valitseva ebakindluse tõttu võib oodata eelneva aastaga võrreldes mõnevõrra madalama aktiivsuse jätkumist, kuid PwC tehingute nõustamise eksperdid Raul Ruubel ja Sass Karemäe soovitavad vaadata karuturust kaugemale ja keskenduda pikale perspektiivile.
Jaemüüjad hoidsid USA aktsiaturge vee peal
Standard & Poor’s 500 ja Nasdaqi indeksid lõpetasid teisipäeva langusega, Dow Jonesi indeks näitas aga tõusu. Aktsiaid hoidsid suuresti vee peal jaemüüjad ja tarbekaupade tootjad, kellele pakkusid tuge häid tulemusi näidanud Walmart ja Home Depot, vahendab Reuters.
Standard & Poor’s 500 ja Nasdaqi indeksid lõpetasid teisipäeva langusega, Dow Jonesi indeks näitas aga tõusu. Aktsiaid hoidsid suuresti vee peal jaemüüjad ja tarbekaupade tootjad, kellele pakkusid tuge häid tulemusi näidanud Walmart ja Home Depot, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Riik valmistub mereparkide lubade oksjoniks
Eestis meretuuleparke tahetakse ehitada hulgim ning nii mõnegi taotluse põhjal võib öelda, et sageli ka ühte ja samasse kohta, mistõttu kavatseb valitsus luua korra, kuidas konkureerivad hoonestusloa taotlused enampakkumisele panna.
Eestis meretuuleparke tahetakse ehitada hulgim ning nii mõnegi taotluse põhjal võib öelda, et sageli ka ühte ja samasse kohta, mistõttu kavatseb valitsus luua korra, kuidas konkureerivad hoonestusloa taotlused enampakkumisele panna.
Töötuid on Eestis rohkem, kui statistika näitab
Töötukassa andmetest tuli välja, et praegu on töötuid registreeritud rohkem, kui statistikaameti teise kvartali statistika näitab. Üks põhjus võib olla see, et Ukrainast pärit põgenike töötuna arvele võtmine statistikaameti andmetes ei kajastu.
Töötukassa andmetest tuli välja, et praegu on töötuid registreeritud rohkem, kui statistikaameti teise kvartali statistika näitab. Üks põhjus võib olla see, et Ukrainast pärit põgenike töötuna arvele võtmine statistikaameti andmetes ei kajastu.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.