- OMX Baltic−0,4%294,97
- OMX Riga0,79%908,59
- OMX Tallinn−0,22%2 036,57
- OMX Vilnius0,00%1 201,8
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,26%9 161
- Nikkei 2251,02%41 069,82
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,46
- OMX Baltic−0,4%294,97
- OMX Riga0,79%908,59
- OMX Tallinn−0,22%2 036,57
- OMX Vilnius0,00%1 201,8
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,26%9 161
- Nikkei 2251,02%41 069,82
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,46
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ÄP: nuga hankija kõril
Tänane Äripäev toob avalikkuse ette tuntud ehitus- ja aiakaupade müüja hankijatele pealesurutud lepingud, mille üks punkt on absurdsem kui teine. Lepingu punktid, millega kunagine Ehitus Service – tänane Bauhof – sundis hankijaid kaupa endale kõige odavamalt müüma, viisid kriminaalasjani.
Bauhof, mis ettevõtte kodulehe informatsiooni kohaselt soovib saada uue, inspireeriva kaubanduskultuuri eestvedajaks, on piltlikult väljendudes hankijatel nuga kõri peal hoidnud, et neilt tooteid sisse osta konkurentidest odavamalt. Hankijatelt, kes on Bauhofile madalaima hinnaga müümise nõuet eiranud, on ettevõte nõudnud ka leppetrahvi.
Siinkohal võib vastu väita, et hankelepingud on kahepoolsed ning nende sõlmimiseks peab olema mõlema poole nõusolek. See on tõsi, kuid asjaolu, et Bauhof on sellised lepingud saavutanud paljude hankijatega, viitab n-ö tugevama õiguse kasutamisele. Nn tüüplepingu nina alla pistmine ja väitmine, et kas see või mitte midagi, ei kuulu kindlasti heade äritavade hulka.
2010. aasta kevad ja sellele eelnenud aeg, mil kriminaalasjani viinud lepingud sõlmiti, oli keeruline aeg. Kriis sundis ettevõtteid püksirihma pingutama ning selleks, et nina vee peale jääks, tuli olla leidlik ja paindlik. Tarbija oli siis veelgi hinnatundlikum kui praegu ning madalamate hindade hoidmiseks ei põlatud, nagu selgub, ära ka päris jõhkraid võtteid.
Vaevalt oli Bauhofi tegevjuhtkonnale teadmata, et nõuda hankijalt enesele madalaimat hinda konkurentidega võrreldes on seadusega keelatud. Siin ei ole tegemist mitte ainult sellega, et seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest, vaid juhtumil on ka laiem eetiline mõõde. Isegi seadust tundmata peaks olema mõistetav, et selline käitumine on lubamatu. Eestis 12 kaupluse ja Leedus viie poega tegutseva Bauhofi omanikeringi kuuluvad seni rikkumata mainega Eesti ärimehed, suurem osa ettevõttest kuulub aga Rootsi investeerimisfondile Askembla.
Ebameeldivalt üllatav asja juures on see, et prokuratuur on kriminaalasja algatanud juba 2010. Kolm aastat on möödas, aga ikka veel viiakse läbi menetlustoiminguid ning pole teada, millal asi lahenduseni jõuab. Uurimise venimine on halb kõigile osapooltele: nii hankijatele, Bauhofile endale kui ka avalikkusele. Sest pole välistatud, et Bauhofi lepingud on jäämäe veepealne osa ning Äripäeva tänane kaanelugu julgustab teistegi sektorite hankijaid uurijate või ajakirjanikega jagama infot ühele poole kaldu lepingute kohta, mis seavad ühe osapoole sundseisu.
Konkurentsikuritegude kiire avastamine, uurimine ja menetlemine on kogu avalikkuse huvides. Konkreetne kohtulahend mõjuks turgu korrastavalt ja võtaks teistelt võimalikelt samasuguseid võtteid kasutavatelt ettevõtetel isu seadust rikkuda.
Alles eilses juhtkirjas soovitasime ettevõtjatel luua eetikakoodeks või juba olemasolev värske pilguga üle vaadata. Bauhofi juhtumile annab hinnangu küll juba kriminaaluurimine, aga eetilisi põhimõtteid järgides ei ole ka võimalik karistusseadustikuga vastuollu minna.
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Töötajate arv väheneb veerandi võrra
Töötajate arv väheneb veerandi võrra
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele