Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tänane kord töötab mõistlikult
Aastaaruande esitamisega hilinejale tasu kehtestamine tuleks hoolikalt läbi mõelda, ütles Krimelte juht Jaan Puusaag.
Aga on kindlasti ka objektiivseid põhjusi, mida peaks justiitsminister Pevkur arvestama, enne kui majandusaasta aruandega hilinemise tasuliseks muuta soovib.
Üheks põhjuseks on see, et praegusel hetkel kehtiv auditeerimiskohustuse lävi on liiga madal. Näiteks omab suurettevõtte osasid haldusfirma, mille tegevus on suhteliselt tagasihoidlik. Suurettevõtte osad ajavad firma varade väärtuse piirini, mis nõuab kohustuslikku auditeerimist. Nüüd ei ole võimalik selle väikeettevõtte auditit enne lõpetada, kui suurettevõtte, mille osasid omatakse, audit on lõpetatud.
Kui suurettevõte saabki kõva pingutuse tulemusel aastaaruande tähtaegselt esitatud, siis alles selle järel saab väikesega tegelema hakata. Aga nüüd on see juba väikeettevõtte osaniku vastutus, kui ta aruandega hilineb.
Väikeettevõtja peab oma raamatupidamist reeglina raamatupidamisfirmas, kust saadava teenuse kvaliteeti ei ole ettevõtja tihtipeale ise võimeline hindama. Seetõttu on väikeettevõtja jaoks kasulik, kui audiitor ikkagi lõpuks asja üle vaatab. Samas hindab audiitorfirma väikefirmat sama mõõdupuuga nagu börsiettevõtet ning selle juures raisatakse ressurssi ebaolulise peale. Näiteks peab igal aastal hindama väikeettevõttele kuuluvat kinnisvara. Samas ei oma selle kinnisvara väärtus mitte kellegi jaoks tähtust, sest selle järgi ei hinnata ei ettevõtte laenuvõimekust ega usaldusväärsust.
Selle tulemusena on audiitorid samuti ülekoormatud, kuna kõigil on vaja korraga audit lõpetada. Lisaks on juulikuusse planeerinud puhkuse nii raamatupidaja kui audiitor ja praegu siis augusti keskpaigas on neil mõlemal lõpuks aega minu väikeettevõtte auditiga tegeleda ning mul on lootus augusti lõpuks aruanne esitatud saada. See on veel isegi hästi, sest üleeelmisel aastal jändasid nad (audiitor ja raamatupidamisfirma) selle aruandega jõuludeni ning mul ei olnud mitte mingisugust võimalust protsessi kiirendada.
Seega võib öelda, et see on selline nokk kinni, saba lahti olukord. Kokkuvõttes on ehk siiski majandusaasta aruannete esitamise puhul seni toiminud süsteem kõige mõistlikum, sest see, kes lõpuks vastutaks ja trahvi maksaks, ei saa tekkinud olukorda ise mõjutada.