Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Omavalitsus saab aidata müügitöös
Ettevõtte käekäik sõltub turust ning oskusest sellel turul kas või natukene teistest parem olla. Otseselt kohalikust omavalitsusest sõltub ettevõtja edu või ebaedu üsna vähe, tõdeb Atria Eesti ASi juhatuse esimees Olle Horm. Omavalitsusel on aga oluline roll piirkonna legendi loomisel ning sellega saab muuta müügitöö ettevõtja jaoks lihtsamaks või raskemaks.
Kui naljaga pooleks rääkida, siis on Saaremaa lihatööstusel Valga lihatööstuse ees väike eelis – Saaremaa nimi on atraktiivsem ja inimestele võib meeldida Saaremaa nime kandvaid tooteid meelsamini osta kui Valga omi. Saarlasi aitab muidugi ka meri. Merd ei suuda aga ükski omavalitsusjuht Valka meelitada, olgu ta nii tubli kui tahes.
Kindlasti ei pea kohalik omavalitsus püüdma piirkonda kunstlikult meelitada ettevõtteid. Elanike soov elada paremat elu ja olla ettevõtlik on loomulik tahe, mida on ka Eesti eri piirkondades palju. Kus on võimalik elada ja töötada, seal inimesed ka elavad ja töötavad. Asukoht võib loomulikult olla üks konkurentsieelis ning mõne ettevõtte puhul suisa ainulaadne: näiteks kohvik Võrumaal Munamäe jalamil – kohas, kus teisi ei ole ega tule.
Aeg-ajalt on vaja ettevõttel linna- või vallavalitsusega mõnda dokumenti kooskõlastada või detailplaneeringut kinnitada. Sellisel juhul on koostöö laabumise tähtsus suur, sest kui asjad venivad ja tulemust ei saa, hävib palju raha. Tööka ja mõistuse häälest lähtuva omavalitsusega on lust koostööd teha.
Ettevõtte jaoks kõige olulisem, et töötajad oleksid õnnelikud. Palgategur on seejuures oluline, kuid mitte peamine. Siin on palju asju, kus kohalik omavalitsus saab kaasa aidata. Et lasteaed oleks ilus ja puhas ning seda ei pandaks enne kinni, kui vanem lapsele järele jõuab. Et koolid oleksid korras ning annaksid tasemel haridust. Keskkond, mille omavalitus loob, tagab selle, et inimesed tahavad piirkonnas töötada, siia tööle tulla ning siia jääda.
Kui vaatame Äripäeva maakonna ettevõtete TOPe, leiame nii Valga-, Võru- kui ka Põlvamaalt palju neid, kelle käsi käib hästi või väga hästi. Kuigi Lõuna-Eestit peetakse justkui mahajäetuks ja hüljatuks, ei ole see kindlasti nii. Äri saab teha igal pool, kui on idee ja pealehakkamist. Mõni äri suisa eeldab teistsugust asukohta, kui peavoolul – Lõuna-Eestis on tavatööliste leidmine pigem lihtsam kui Tallinnas.
Ettevõtte jaoks on omavalitsust vaja ning omavalitsusele on vaja ka ettevõtteid. Tasakaalu leidmine nende kahe huvide vahel ei olegi nii raske, kui on vastastikune tahe. Minu meelest Valgas see on. Tahe olla saarlastest paremad.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.