ÄP: rohkem pensioniraha Eestisse

Äripäev tervitab pensionifondide investeerimispiirangutega seotud seadusemuudatusi. Need võimaldavad ühest küljest suunata rohkem meie endi pensioniraha Eestisse ja aitavad sellega kaasa Eesti arengu kiirendamisele, teisalt annavad vabamad käed fondide tootluse suurendamiseks.

Esimene plaanitav muudatus on suurendada pensionifondi võimalust kontrollida ettevõtet. Praegu tohib pensionifond paigutada raha peamiselt börsil noteeritud ettevõttesse ja omada sealt kuni 10% osalust. Teatud investeeringute puhul näevad seadused tulevikus ette pensionifondide suurema rolli.

Teiseks on edaspidi lubatud investeerida ka väiksematesse ettevõtetesse, sest Eesti börs on väike ning võimalusi napib. Praegu  puudutab see kõige enam LHV pensionifonde, kes ongi pea ainsana ostnud otse siinsete börsifirmade aktsiaid. Teised fondid on suunanud raha edasi fondidesse, mille portfelli siis aktsiad kuuluvad. Loodetavasti paneb seadusemuudatus ka teised fondid oma pilgud rohkem Eesti poole suunama.

LHVle annaks muudatus suurendada oma otsustamise mõju mõnes firmas, näiteks Arco Varas. Toimetus loodab siinkohal vaid, et LHV, kellel nii pangana kui tema osanikel on enda ärihuvid mõnes börsifirmas, oma kätte usaldatud pensioniraha nendest ärihuvidest sõltumatult investeerib. Nii LHVle kui teistele fondidele jäägu tingimuseks ikka vaid üks – puhtalt pensionifondi enda tootlikkuse tajutav tõus. Juhul, kui see tingimus investeerimisel täidetud, on tegemist põhimõtteliselt hea seadusemuudatusega. Niisamuti nagu ka kolmanda suurema muudatusena plaanitud punkt, millega lubatakse edaspidi Eesti pensionifondidel investeerida infrastruktuuriettevõtetesse, haiglatesse, koolidesse. Nii nagu teistes riikides.

Neljandaks kaalub riik võimalust lubada pensionifondidel investeerida ka väärismetallidesse. Seni pole see lubatud olnud. Siinkohal on toimetus pigem äraootaval seisukohal ja kohe aplausiga tehinguid heaks kiitma ei hakka, kulla hinna langus teeb vähe murelikuks. Kui praegu on pensionifondide 1,7 miljardi eurosest mahust Eestisse investeeritud umbes 7%, siis muudatuste järel võiks rahandusministeeriumi hinnangul ületada see number kindlasti 10%. See on arvestatav summa, sest juba loetud aastate pärast on pensionifondide varade maht mitmekordne.

On ka selge, et riik ei saa tulla ja öelda, kui palju raha tuleb Eestisse panna, see jääb ikkagi pensionifondide haldurite otsuseks. Küll aga saab riik luua mõned instrumendid, olgu selleks näiteks võlakirjad mõne tegevuse rahastamiseks, kas siis näiteks transpordiühendust muu maailmaga või haridussüsteemi parendamine, kus meie pensioniraha saaks kaasa lüüa ja teenida. Miks mitte Eesti Energia börsile viia, siis oleks fondidel kohe, kuhu raha Eestis paigutada.

Soomes on pensionifondid kodumaale investeerinud kolmandiku kogumahust. Vaevalt, et meil see suurusjärk nähtavas tulevikus nii suuresk tõuseb, kuid fondide innustamiseks on seadusmuudatused head. Nagu meie reedeses lehes toodud II samba fondide võrdlustabel näitab, on kiiresti tootlikkust kasvatanud fondid, kes on kuhugi paigutanud tulevaste pensionäride raha. Näiteks aktsiaturgudele, mis viimased kolm-neli aasta ülesjoones liikunud. Seevastu fondide, kes on raha hoidnud sisuliselt pangahoiustel, tootlus arusaadavatel põhjustel kärbub.

Autor: 1185-aripaev