• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ÄP: rohkem pensioniraha Eestisse

    Äripäev tervitab pensionifondide investeerimispiirangutega seotud seadusemuudatusi. Need võimaldavad ühest küljest suunata rohkem meie endi pensioniraha Eestisse ja aitavad sellega kaasa Eesti arengu kiirendamisele, teisalt annavad vabamad käed fondide tootluse suurendamiseks.

    Esimene plaanitav muudatus on suurendada pensionifondi võimalust kontrollida ettevõtet. Praegu tohib pensionifond paigutada raha peamiselt börsil noteeritud ettevõttesse ja omada sealt kuni 10% osalust. Teatud investeeringute puhul näevad seadused tulevikus ette pensionifondide suurema rolli.
    Teiseks on edaspidi lubatud investeerida ka väiksematesse ettevõtetesse, sest Eesti börs on väike ning võimalusi napib. Praegu  puudutab see kõige enam LHV pensionifonde, kes ongi pea ainsana ostnud otse siinsete börsifirmade aktsiaid. Teised fondid on suunanud raha edasi fondidesse, mille portfelli siis aktsiad kuuluvad. Loodetavasti paneb seadusemuudatus ka teised fondid oma pilgud rohkem Eesti poole suunama.
    LHVle annaks muudatus suurendada oma otsustamise mõju mõnes firmas, näiteks Arco Varas. Toimetus loodab siinkohal vaid, et LHV, kellel nii pangana kui tema osanikel on enda ärihuvid mõnes börsifirmas, oma kätte usaldatud pensioniraha nendest ärihuvidest sõltumatult investeerib. Nii LHVle kui teistele fondidele jäägu tingimuseks ikka vaid üks – puhtalt pensionifondi enda tootlikkuse tajutav tõus. Juhul, kui see tingimus investeerimisel täidetud, on tegemist põhimõtteliselt hea seadusemuudatusega. Niisamuti nagu ka kolmanda suurema muudatusena plaanitud punkt, millega lubatakse edaspidi Eesti pensionifondidel investeerida infrastruktuuriettevõtetesse, haiglatesse, koolidesse. Nii nagu teistes riikides.
    Neljandaks kaalub riik võimalust lubada pensionifondidel investeerida ka väärismetallidesse. Seni pole see lubatud olnud. Siinkohal on toimetus pigem äraootaval seisukohal ja kohe aplausiga tehinguid heaks kiitma ei hakka, kulla hinna langus teeb vähe murelikuks. Kui praegu on pensionifondide 1,7 miljardi eurosest mahust Eestisse investeeritud umbes 7%, siis muudatuste järel võiks rahandusministeeriumi hinnangul ületada see number kindlasti 10%. See on arvestatav summa, sest juba loetud aastate pärast on pensionifondide varade maht mitmekordne.
    On ka selge, et riik ei saa tulla ja öelda, kui palju raha tuleb Eestisse panna, see jääb ikkagi pensionifondide haldurite otsuseks. Küll aga saab riik luua mõned instrumendid, olgu selleks näiteks võlakirjad mõne tegevuse rahastamiseks, kas siis näiteks transpordiühendust muu maailmaga või haridussüsteemi parendamine, kus meie pensioniraha saaks kaasa lüüa ja teenida. Miks mitte Eesti Energia börsile viia, siis oleks fondidel kohe, kuhu raha Eestis paigutada.
    Soomes on pensionifondid kodumaale investeerinud kolmandiku kogumahust. Vaevalt, et meil see suurusjärk nähtavas tulevikus nii suuresk tõuseb, kuid fondide innustamiseks on seadusmuudatused head. Nagu meie reedeses lehes toodud II samba fondide võrdlustabel näitab, on kiiresti tootlikkust kasvatanud fondid, kes on kuhugi paigutanud tulevaste pensionäride raha. Näiteks aktsiaturgudele, mis viimased kolm-neli aasta ülesjoones liikunud. Seevastu fondide, kes on raha hoidnud sisuliselt pangahoiustel, tootlus arusaadavatel põhjustel kärbub.
     
    Autor: 1185-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Aimar Ventsel: Kesk-Aasia õppetund – autoriteet pole jumalast antud
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Naftaturgu suunab 61aastase inseneri käsi
Naftaturg on keerulise 2021. aasta läbinud suuremate hüpeteta – otsekui suunaks kellegi käsi toornafta hinda rahulikult, kuid kindlalt ülesmäge. Selle käe omanik on 61aastane naftainsener ja kuningapoeg, Saudi Araabia energeetika­minister Abdulaziz bin Salman Al Saud.
Naftaturg on keerulise 2021. aasta läbinud suuremate hüpeteta – otsekui suunaks kellegi käsi toornafta hinda rahulikult, kuid kindlalt ülesmäge. Selle käe omanik on 61aastane naftainsener ja kuningapoeg, Saudi Araabia energeetika­minister Abdulaziz bin Salman Al Saud.
Heiki Einpaul: kõige kõvema kisaga pole alati kõige suurem probleem
Energia kallinemisega toimetulemise võtmelahendus on säästlikumad ja alternatiivsed lahendused ning need, kes ainult virisevad ja abi nõuavad, jäävadki lõpuks hammasrataste vahele või õpivad efektiivsemalt taotlusi kirjutama, ütleb masinaehitusettevõtte Hekotek omanik Heiki Einpaul tööstusjuhtide küsitluse vastuses.
Energia kallinemisega toimetulemise võtmelahendus on säästlikumad ja alternatiivsed lahendused ning need, kes ainult virisevad ja abi nõuavad, jäävadki lõpuks hammasrataste vahele või õpivad efektiivsemalt taotlusi kirjutama, ütleb masinaehitusettevõtte Hekotek omanik Heiki Einpaul tööstusjuhtide küsitluse vastuses.
Endised kolleegid läksid Ukraina hanke pärast kaklema
Kaks Eesti ettevõtet vaidlevad tuntud Ukraina riigiettevõtte Antonov korraldatud hanke üle. Mõlemad süüdistavad teineteist ebaausas mängus.
Kaks Eesti ettevõtet vaidlevad tuntud Ukraina riigiettevõtte Antonov korraldatud hanke üle. Mõlemad süüdistavad teineteist ebaausas mängus.