Eesti lähetab Euroopasse 7 uut vaprat

Muutusteahela käivitavad Euroopa Parlamendi valimised 25. mail, mil selguvad kuue uue meid esindava parlamendiliikme nimed. Muidugi on need valimised olulised sisepoliitikas, sest võivad tugevasti mõjutada poliitilisi jõujooni enne riigikogu valimisi 2015. aasta märtsis. Nii on loomulik, et meedia arutleb innukalt, millistel poliitikutel on lootust europarlamenti pääseda. Aga ka selle üle, kes võiks esindada Eestit volinikuna järgmises Euroopa Komisjonis.

Ent olulisem, kui mõne erakonna käekäik mais, on nende valimiste mõju Euroopa Liidu poliitikale järgmiseks viieks aastaks. Esiteks sõltub europarlamendi valimistest see, millised poliitilised mõtteviisid Euroopas domineerima hakkavad. Praegused analüüsid ennustavad pingelist võistlust suurima europarlamendi fraktsiooni pärast konservatiivide ja sotsiaaldemokraatide vahel. Paraku ka parem- ja vasakäärmuslike poliitikute senisest suuremat edu. Samas osutab näiteks Jacques Delorsi Instituudi analüüs, et populistlike äärmuslaste edu suurendab tõenäosust parem- ja vasakpoolsete tihedamaks koostööks europarlamendis ning populistide arvuliselt suurem esindatus ei tähenda nende sisulise mõju kasvu.

Teiseks sõltub europarlamendi valimistest suuresti see, kes vahetavad järgmiseks viieks aastaks välja senised Euroopa Liidu tippjuhid – Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso, Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman van Rompuy, välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni ning Euroopa Parlamendi presidendi Martin Schulzi.