Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vanemapension toob kaasa ebavõrdsuse
Miks peaks inimene, kes ei ole lapsi kasvatanud, saama kõrgemat pensioni võrreldes seda teinuga, küsib Praxise külalisuurija Magnus Piirits.
Vanemapension on läbinud mitmeid reforme, muutudes rohkem sõltuvaks II sambast varasema I samba asemel. Kuna vanemapensioni saavad lapsevanemad (ainult üks neist) vastavalt lapse sündimise ajale, siis kehtib neile ka erinev vanemapensioni süsteem. Aga kuidas siiski mõjutavad vanemapensioni reformid tulevikus saadavat pensionit?
Viis gruppi. Tinglikult võib lapsevanemad jaotada viide gruppi (vastavalt vanemapensioni hüvedele). Esimene grupp lapsevanemaid on need, kelle lapsed on sündinud enne 1981. aastat. Nemad ei kaota ega võida lapse saamisest vanemapensioni mõttes midagi, sest iga lapsega kodus oldud aasta eest said nad ühe staažiaasta. Alates 2018. aastast (esialgu pidi hakkama kehtima 2015. aastast) saavad nad iga lapse eest ühe kindlustusosaku juurde (2014. aastal on kindlustusosaku väärtus 4,964 eurot).
Teise grupi moodustavate lapsevanemate lapsed on sündinud ajavahemikul 1981–1996 . Nemad saavad kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni lapsega kodus olles iga aasta eest ühe staažiosaku. Lisaks saavad nad kaks kindlustusosakut (alates 2018. aastast kokku kolm kindlustusosakut).
Kolmandasse lapsevanemate gruppi kuuluvad need, kelle lapsed on sündinud aastatel 1997–2003. Kui nemad on lapsega kolm aastat kodus, siis maksab valitsussektor nende eest sotsiaalmaksu minimaalse sotsiaalmaksu summalt (0,16–0,19 kindlustusosakut iga aasta eest). Peale selle saavad nad kaks kindlustusosakut ja alates 2018. aastast kokku kolm kindlustusosakut.Neljanda grupi moodustavad vanemad, kelle laps on sündinud vahemikus 2004–2012. Kolmanda grupi moodustanud lapsevanematest eristab neid see, et nad said enda II sambasse 1% vanemahüvitise summast.
Viienda lapsevanemate grupi lapsed on sündinud alates 2013. aastast. Nende laste eest saab üks lapsevanem (liitunud II sambaga) 4% üle-eelmise aasta keskmisest palgast, mis ei ole statistikaameti keskmine palk, vaid sotsiaalmaksu laekumiselt leitud keskmine palk. Samas, kui viienda grupi lapsevanem ei ole liitunud II sambaga, siis saab ta kolm kindlustusosakut.
Kui vanemapension koosneks ainult kindlustusosakutest, siis oleks lihtne võrrelda eri gruppide vanemapensioni. Näiteks teine grupp saab lapse kasvatamisest rohkem vanemapensioni hüvesid kui esimene ja kolmas grupp. Neljanda ja viienda grupi kasude või kahjude hindamiseks tegin analüüsi.
Et tulemused oleksid võrreldavad, eeldan analüüsis, et inimene saab lapsevanemaks 25aastaselt, lapsega on ta kodus kolm aastat, inimene teenib statistikaameti keskmist palka ja on liitunud II sambaga. Esimesse gruppi kuuluvatel lapsevanematel ei muutu lapse saamisega midagi (pensionile jäädes). Teise grupi lapsevanematel on kõige suuremad kasud, sest nemad saavad pensionieas 1,2% võrra kõrgemat pensioni. Kolmanda grupi lapsevanematel tõstab lapse saamine pensionit (0,4% võrra), aga tõus on väiksem kui teisel grupil.
Negaviivne mõju iibele. Märkimisväärne tulemus on see, et neljanda ja viienda grupi lapsevanemad hakkavad pensionieas saama väiksemat pensionit võrreldes pensioniga, mida nad saaksid siis, kui nad lapsevanemad ei oleks.
Neljanda grupi lapsevanemad saavad I sambast 0,3% võrra kõrgemat pensionit, aga II sambast 0,5% võrra madalamat pensioni. Viienda grupi lapsevanemad kaotavad pensionis nii I sambast (0,2% võrra) kui ka II sambast (0,5% võrra). Neljas ja viies grupp on seotud II samba tootlusega. Analüüsis on võetud II samba reaaltootluseks 2,5%, mis on kõrgem kui senine Eesti pensionifondide keskmine reaaltootlus. Sellest tulenevalt võib öelda, et pensionikaotus võib olla veelgi suurem.
Seega on alates 2013. aastast sündinud laste vanemad halvemas seisus kui nende eelkäijad. Neljaprotsendiline sissemakse II sambasse ei suuda säilitada pensionitaset, mille saavutaks inimene ilma lasteta, ja see ei ole ka samaväärne varasema kindlustusosaku vanemapensioni süsteemiga. Kuigi võib arvata, et vanemapension ei avalda otsest mõju praegusele demograafilisele olukorrale, siis võib ikkagi öelda, et praegune vanemapensioni süsteem annab praegustele lapsesaamiseas inimestele negatiivse tunde, mis omakorda ei mõju positiivselt iibele.