Juhan Lang • 21. august 2015
Jaga lugu:

Välismaakleri kaudu saab aktsiaid poolmuidu

Jaak Roosaare  Foto: Andres Haabu

Jaak Roosaare on üks neist kohalikest väikeinvestoritest, kes eelistab välisaktsiatega kaubelda rahvusvahelise maaklerfirma vahendusel.

Enda investeerimisteekonda kodupangast SEBst alustanud ja hiljem väärtpaberid LHVsse ümber kolinud Roosaare sõnul on ta välismaakleri eelistamist LHV-le kaalunud juba 5 aastat, kuid alati on laiskus ja majanduslikud kaalutlused võitnud. „Juulis otsustasin siiski konto ära teha, sest teenustasude erinevus on ikka väga suur,“ kinnitas ta.

Enda sõnul avas ta konto maaklerifirma Interactive Brokersi (IB) juurde, sest näiteks 50 Berkshire Hathaway B-aktsia soetamine maksnuks talle LHV vahendusel 36 USA dollarit, IBs kulus selleks aga vaid üks dollar.

Teenusepakkujast olgu reaalselt kasu Mikk Talpsepp, Etalon Varahalduse investeeringute juht

Mis tasulisi teenuseid puudutab, siis arvan, et neist olulisem on investori võime pöörata saadaolev info edukateks tehinguteks ning investeerimisotsuste tegemiseks on sisuliselt kogu vajalik info saadav tasuta, eriti näiteks Tallinna börsi puhul. Tasulised teenused on mõistlikud eelkõige kauplejatele ja kallite teenuspakkujate asemel on mõistlikum kulutada aega analüüsile ning mõtlemisele, mis info on vajalik ja kasulik ning vajadusel osta seda sisse. 

Uudiskanalitena olen erinevatel aegadel kasutanud Yahoo Finance’i tasulist teenust, testinud Business Wire’it ja Reutersi tasulist teenust ning tehnilise analüüsi parameetrite järgi testimiseks kasutanud Stockfetcheri teenust. Algusaegadel kasutasin hinnainfolt säästmiseks samuti paari teenusepakkujat, mis tähendas, et kauplemissüsteem ise oli n-ö pime ehk ilma hinnainfota. Kasutusse on tasulistest teenustest jäänud sisuliselt ainult Briefing ja Interactive Brokersi hinnainfo teenused.

Minu lähenemine läbi aegade on olnud selline, et mistahes kasutatavast teenusest peab olema otseselt rohkem kasu, kui tuleb selle eest maksta, ning kalleid terminali kulusid ei pea mõistlikuks, juhul, kui need ei too kauplejale rohkem sisse. Seega info koha pealt on minu arust mõistlik reegel, et seda peab olema nii palju kui vajalik ja pole mõtet kasutada teenuseid, mille info ei anna kauplejale või investorile eelist ja pigem vähendab kulude tõttu kasumit.

„Konto reaalse avamiseni jõudes polnud tegelikult see nii keeruline midagi – vaja läks ID-kaarti ja suvalist kommunaalarvet – Starmani oma sobis – ja ka raha ülekanne kontole oli tasuta,“ kiitis ta, lisades, et praegu kasutab ta tehingute tegemiseks nii LHVd kui IBd. „Balti aktsiatega alustades soovitaksin LHVd, väiksemate summade puhul välisaktsiate puhul ehk LHV Kasvukonto või Trader. Kusagil 10 000 euro juures ja tehes enam kui 1-2 tehingut kuus, tasuks aga välisaktsiate puhul eelistada juba välismaaklerit, näiteks IBd.“

Ta märkis, et LHVs on Balti aktsiate hoidmine tasuta ja tehingutasud 3 eurot + 0,2%. IBs on minimaalne kuu kulu 10 dollarit ja selle eest saab teha 10 tehingut.

Eelista soodsamat

Ka investeerimisfirma Etalon Varahalduse investeeringute juht Mikk Talpsepp leidis, et välismaiste maaklerite puhul on mõõduka suurusega investori jaoks IB hea valik. „See on ilmselt parim teenusepakkuja nii väikesele kui keskmise suurusega investorile ja väga konkurentsivõimeline ka väga suurte tehingute tegijatele,“ ütles ta. „Kindlasti aga ei peaks kasutama ühtegi teenusepakkujat, mis reklaamib oma teenuseid internetis nullhinnaga.“

Ta märkis, et investorile peaks üldjuhul piisama ühest kohalikust vahendajast ja ühest välismaisest n-ö säästumaaklerist. Eesti teenusepakkujate puhul on tema sõnul mõistlik eelistada neid, kus kohalike väärtpaberite hoidmine on tasuta, kuna koduturul ei ole niikuinii mõistlik teha palju tehinguid ja kasulikum on kasutada „osta ja hoia“ strateegiat.

Kus hoiab aktsiaid investor Toomas?

Äripäeva loodud investor Toomas on teinud kõik oma aktsiatehingud endise Hansapanga ja praeguse Swedbanki vahendusel. Kui Toomas ostaks täna 10 000 dollari eest USA aktsiad, maksaks ta Swedbanki kauplemiskonto hinnakirja järgi komisjonitasu 14,06 eurot. Kui ta teeks sama tehingu SEB või LHV vahendusel, siis maksaks ta vastavalt 32 ja 38,7 eurot. Danske Bank küsib komisjonitasu 0,25% ja minimaalselt 31,96 eurot.

Toomase profiiliga investorile on Swedbankis konkurentidest odavam ka portfelli igakuine haldustasu. Sarnane pilt avaneb Baltikumi aktsiate puhul. Swedbanki vahendusel 10 000 euro eest siinseid aktsiaid ostes maksaks ta teenustasu 10 eurot, samal ajal kui Danske Banki ja SEB puhul oleks sellise tehingu teenustasu 20 eurot ja LHV puhul 23 eurot.

Küll on Balti väärtpaberite hoidmine ainsana tasuta LHVs. Silmas tuleks pidada sedagi, et kõik pangad pakuvad oma klientidele erinevaid boonuseid, alates reaalajas hinnainfost, analüüsidest ja maaklerite toest kuni aktsiasoovitusteni. Samuti erinevad hinnakirjad oluliselt aktiivsele kauplejale suunatud toodete puhul. Välismaakleri kasutamisel tuleks endale kindlasti selgeks teha ka väärtpaberitulu deklareerimisega seonduv.

Allikas: investor Toomas

Talpsepp rõhutas, et kõige olulisemad on maakleri või vahendaja puhul usaldusväärsus ja töökindlus, seega tasub kasutada pigem neid, kellel on arvestatav suurus ja kogemus kõikvõimalike tõrgete likvideerimisel. „Kuid teenustasud on väga olulised nii investeerimise kui kauplemise puhul, sest kogemus ja arvutused näitavad, et teenustasud võivad märkimisväärselt mõjutada investeerimise tulemit, eriti kui investor on pigem kaupleja tüüpi ehk teeb suhteliselt palju tehinguid.“

Alustajale sobib LHV

Sarnaselt Roosaarele nentis väikeinvestorist kooliõpetaja Kristi Saare, et Eesti pankades on aktsiatehingute tegemine võrreldes rahvusvaheliste platvormidega kallis. „Ilmselt olen üks neist, kes portfelli suurenedes hakkab Saksamaa või Suurbritannia poole vaatama, paljud investorid jõuavad lõpuks IBsse kontot tegema,“ lausus ta.

Väikeinvestorile, kes alustab Balti börsilt on tema hinnangul hea valik LHV. „Kuna alustaval investoril on igasugused halduskulud ja tehingutasud need, mis tootlusesse sisse söövad, siis on kuuhooldustasu puudumine Balti aktsiate puhul LHV suur pluss,“ põhjendas ta. „Lisaks on LHV pakutav kasvukonto praegu üks sõbralikumaid mooduseid, kuidas väikeinvestor saab indeksfonde enda portfelli koguma hakata.“

LHV kasuks otsustas Saare enda sõnul puhtalt rahalistel kaalutlustel ja samal ajal pidas ta silmas, milline pank pakkus paremat klienditeenindust. „Swedbank ega SEB pole mulle väga head muljet jätnud investeerimissõbralikkusega ning kogemus LHVs konto avamisel kinnitas seda, et nad on veidi rohkem investeerimislainel,“ rääkis ta. „Algajale investorile soovitan kõigepealt välja mõelda, milline on tema portfellistrateegia. Kui sinna kuuluvad Balti börs ja indeksfondid, siis on ilmselt LHV parim valik.“

Investorist õpetaja Kristi Saare ei välista tulevikus rahvusvahelise maaklerfirma kasutamist.  Foto: Raul Mee

Võrdle erinevaid pakkumisi

Saarega sama meelt on oma esimesed väärtpaberitehingud Swedbanki kliendina teinud ettevõtja ja väikeinvestor Elmo Somelar, kelle sõnul langetas ta otsuse LHV kasuks siis, kui pank alustas aktiivset kampaaniat Balti väärtpaberite tasuta hoiustamiseks.

„Mugavus, kättesaadavus, nõustamine ja eestikeelne klienditugi on oluline lisandväärtus,“ ütles ta. „Olen jälginud mentaliteeti toetada Eesti ettevõtlust ja vähemtähtis ei ole asjaolu, et tegemist on kodumaise pangaga. Loodan, et oluline osa nende teenitud tulust leiab rakendust Eesti elu edendamisel. USA turul kauplemiseks leiab kindlasti soodsamaid variante, kuid usun, et LHV pank on huvitatud olemast parim teenusepakkuja turul ja töötab oma teenused ja hinnakirja vastavalt sellele välja.“

Alustavale investorile soovitas Somelar esmalt saada selgust, mis tüüpi investeeringuid (aktsiad, optsioonid, võlakirjad vms – toim), millises mahus ja turul hakatakse tegema ning milline on tehingute iseloom. Seejärel tuleks küsida vastavat nõustamist erinevatelt teenusepakkujatelt, leida võimalikud lahendused ja teha võrdlustabel.

„Päeva lõpuks on oluline, et raha jääks investori, mitte teenusepakkuja taskusse,“ toonitas ta. „Teenustasud võivad avaldada võimalikule kasumile olulist mõju. Oluliseks kriteeriumiks võib saada nn momentum tehingute puhul tehingute sooritamise kiirus.“

Jaga lugu:
Hetkel kuum