Venemaa kaalub krüptoraha legaliseerimist

Nimelt kaalutakse praegu Venemaal legaliseerida järgmisel aastal nii bitcoin kui ka „teised krüptorahad“. Meelemuutuse põhjuseks on aga rahapesu, millele Venemaa uue sõja on kuulutanud.

„Riik peab iga kell teadma, kes seisavad kummalgi pool finantsahelat,“ selgitas aserahandusminister Aleksei Moisejev. „Kui tehakse tehing, siis inimesed, kes seda vahendavad, peavad aru saama, kellelt nad ostid ja kellele seda müüsid, täpselt nagu pangatehingute puhul,“ lisas Moisejev.

Kuigi bitcoini ei reguleeri ükski riik, on mitmel pool see karmi pilgu alla võetud, sest mõnel juhul on selle kaudu tulusid varjatud või ka raha pestud. Hiina, mis on üks suurima bitcoini käibega riike, kehtestas kõikidele selle krüptoraha väljavõtmistele märtsis moratooriumi ning keskpank kehtestas selle kasutamise uued normid.

Krüptorahade trackimisest võib saada Vene keskpanga uus tööriist võitluses rahapesuga. Vene keskpanga asejuhataja Olga Skorobogatova ütles veebruaris, et võimud otsustavad hiljemalt selle aasta keskpaigaks, kas digiraha käsitleda väärtuse, sularaha või millegi muuna.

Venemaal ostetakse krüptoraha Alfa-panga asejuhi Oleg Legostevi andmetel kõige tõenäolisemalt pangakonto kaudu veebiostude tegemiseks, aga mõned ostavad neid ka „spekulatiivseteks investeeringuteks“.

Vene skeemidesse on mässitud ka Lääne panku. Näiteks märtsis Royal Bank of Scotlandi juhtum, kus Läti ja Moldova kaudu liigutati miljonite väärtuses illegaalset raha. Jaanuaris mõisteti Deutsche Bankile 629 miljoni dollari suurune trahv – USA ja Suurbritannia võimud kaebasid, et sakslased olid aidanud liigutada ligi 10 miljardi dollari väärtuses raha „tehingutes, mida võidi kasutada finantskuritegude varjamiseks“.

Bloombergi andmetel põhjustasid kuritegevus, korruptsioon ja maksudest kõrvalehoidmine aastatel 1994-2011 vähemalt 211 miljardi USA dollari väärtuses illegaalse raha Venemaalt väljavoolamist.