Taavet Hinrikus paotab portfellikaant, kritiseerib bitcoini ja ühisrahastust

16. august 2018, 08:30
TransferWise'i üks asutajatest Taavet Hinrikus.
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180816/BORS/180819811/AR/0/AR-180819811.jpg
Ainult tellijale

TransferWise’i asutaja ja tehnoentusiast Taavet Hinrikus rääkis intervjuus Äripäevale oma investeerimisportfellist ning siunas bitcoini ja ühisrahastust.

Hinrikus ütles, et tema investeerimisportfelli mahuvad lisaks idufirmadele ka aktsiad, kinnisvara ning võlakirjad. Tehnooptimistina ei usu ta, et bitcoin jõuab lähiaastail haibist kaugemale, mis ei tähenda siiski, et sellest pikapeale asja ei võiks saada. „Raske on ette kujutada, et mu vanaema peaks midagi ostma bitcoiniga,“ ütles Hinrikus.

Kriitikat jätkub tal ka ühisrahastuse kohta. „Mul on natuke selline skeptiline tunne, et ühisrahastusse lähevad projektid, kes mujalt raha ei saa,“ ütles ta ja siiski leebus veidi: „Kuigi seal on kindlasti ka ägedaid projekte“.

Kui idufirmad kõrvale jätta, siis kuhu sa veel investeerid? Kas vana kooli investeerimine on enam in? Aktsiatesse investeerid?

TransferWise'i üks asutaja Taavet Hinrikus.

Aktsiad pole üldse vana kool. Ma arvan, et ma katan kogu spektrumi. Kinnisvara, aktsiad, võlakirjad. Kogu portfelli peab vaatama terviklikult. Sõltuvalt kohtadest on erinev risk, tulusus, ootus.

Kuidas aktsiatega läheb? Kuhu sa oled investeerinud?

Ma pole ise oma elus ühtegi aktsiat ostnud. Ma arvan, et väikeinvestorina tõenäosus ise välja valida… See süsteem on sinu kahjuks. Pigem läbi hajutatud toodete, indeksifondide. Mul on erinevaid portfellijuhte olnud, kes on neid otsuseid teinud.

Aga Tallinna börs?

Võib-olla kuskil mu portfellis on midagi, ma ei oska öelda.

Mitu bitcoini sul on?

Olen sellest üsna eemal. Krüptomaailm põhineb peamiselt spekulatsioonil ja ahnusel. Reaalseid probleeme krüptomaailm ei lahenda. Ma olen olnud hõivatud reaalsete probleemide lahendamisega. Ma olen optimistlik, et krüptomaailmas on olemas reaalseid lahendusi, aga seniseks peale spekulatsiooni pole midagi välja tulnud.

Mis peaks juhtuma, et sa ostaksid?

Ma tehnooptimistina usun, et krüptorahadest tuleb midagi välja. Krüptomaailm peaks muutuma pärismaailma osaks ja sellega suhestuma. Raske on ette kujutada, et mu vanaema peaks midagi ostma bitcoiniga.

Aga ühisrahastus? Oled sa panustanud?

Ei ole panustanud vist. Mul on natuke selline skeptiline tunne, et ühisrahastusse lähevad projektid, kes mujalt raha ei saa. Kuigi seal on kindlasti ka ägedaid projekte.

Kinnisvara? Keskmine eestlane tahaks ju omada.

Ma ei vaata üldse sellest vaatepunktist. Ma ise üürin elukohta ja olen sellega väga rahul. Mul mõned kinnisvarainvesteeringud on, ma arvan, et see on loomulik tükk portfellist.

On need Eestis?

Jah, Eestis.

Mujal ei ole?

Ei.

Aga muud, näiteks metsamaa või kunst?

Muud põnevat ei ole. Ei ole mina makromajanduse ekspert, aga ma arvan, et me oleme jõudmas paratamatult mingi tsükli lõppu. See ei juhtu homme ega järgmine kuu. Ma arvan, et kui sul on portfellis ka sularaha, pole see üldse paha asi. Üks, mis ma olen õppinud, on see, et ei pea kiirustama ja kohe kõike ära investeerima. Portfell tekib aastatega ja eriti praegu, kus hinnad on kõikjal kõrged, on kannatlikkus palju väärt.

Kas tsükli lõpp viitab su meelest sellele, et tuleb suurem kukkumine, kriis?

Kui vaadata majandustsükleid, siis USAs oleme rekordiliselt pika tsükli lõpus. Viimast kriisi mäletame me hästi. Aga kus ja mis, selle ma jätaks teistele inimestele mõelda.

Kas sa korjad raha ka nii-öelda madratsi alla?

Jaa, aga see on pigem seepärast, et ma ei näe piisavalt palju huvitavaid investeerimisobjekte. Kannatlikult ootamine on seda väärt. See sõltub ka riskitaluvusest. Mul pole midagi riskide vastu, aga mul on niikuinii portfellis riskantseid asju. Kui osa on rahas, millel riski pole, siis on väga mõistlik.

Kui suur osakaal su portfellist on sularahas?

Pole oluline.

Mingi aeg tundus, et kritiseeriti neid, kes hoiavad raha ja ei investeeri.

Oleneb, kus sa oma elus oled. Varem olen ma tundnud, et on halb, kui kontol on sularaha. Olles saanud vanemaks ja kannatlikumaks, siis mind enam see ei sega.

See, et koguda raha, et hakata investeerima, on paha algus niikuinii. Pigem peaks kohe pihta hakkama.

Kui kuldkala peaks andma sulle võimaluse investeerida ükskõik kui palju kolme idufirmasse, siis mis need oleksid ja miks?

Mulle ei meeldi sellised teoreetilised küsimused. Ma arvan pigem, et kõik kuldkalad, kellesse ma olen tahtnud investeerida, on ka investeeringu saanud. Võtame näiteks Taxify, Pipedrive’i, kõigisse neisse olen ma investeerinud. Mõttetu on oodata, et need kuldkalad sinu juurde ujuvad. See on pigem selline Eesti agressiivne müügimees, kes ootab, et telefon heliseks. Olulisem on ikka ise leida need, kes teevad oma valdkonnas midagi olulist, ja tiim, kes tahab seda teha.

Aga on sul mingeid eeskujusid, kelle tegemistel silma peal hoiad?

Andreessen Horowitz, aga ka näiteks Social Capital. Kui mõelda, mida lugeda, siis üks kvaliteetsemaid asju on tasuline kanal The Information. Oluline on enda maailmapilti arendada ja hoida end kursis.

Mis on miinimumsumma, mille sa investeerid?

Mul oli üks investeering, millele oli nii palju huvilisi, et oleksin sinna saanud panna ainult 11 000. Aga it’s not worth it (see pole seda väärt – toim).

Mis on su kalleim investeerimisaps? Pole vahet, kuidas sa seda enda jaoks defineerid.

Kõige valusam pole olnud investeering, mis on raha kaotanud, vaid see, mis on tegemata jäänud.

Hinrikuse investeerimisretsept: tugev juhtinvestor, globaalne plaan ja tugev tiim

TransferWise’i looja Taavet Hinrikus märkis, et idufirmadesse investeerides peab ta lisaks ambitsioonikale ideele oluliseks ka head tiimi ning tugevat juhtinvestorit.

„Enamikul juhtudel ma investeerin, kui on olemas tugev juhtinvestor. Nende tšekk on palju suurem. Ma investeerin, kui tean juhtivinvestorit, mis on ka oluline faktor. On oluline teada, et on veel keegi, kes hoolib sellest investeeringust,“ ütles Hinrikus, kes investeerib ettevõttesse keskmiselt 50 000 kuni 100 000 eurot. „Ma nimetan seda väikseks investeeringuks. Ja suurem osa läheb hukka. Need, mis aga ei lähe, maksavad nii-öelda kinni selle teise osa,“ ütles ta.

Samuti jälgib Hinrikus ambitsiooni – see peab olema globaalne ja toode peab olema kümme korda parem kui teistel. Vähem oluline pole ka meeskond, kes seda kõike teha tahab. „Ma usun, et paremad kerkivad ise pinnale ja seda peamiselt läbi isiklike soovituste. Jube lihtne on end roheliseks analüüsida. Nii varajases staadiumis on vähe asju, mida sa saad põhjalikult analüüsida,“ analüüsis Hinrikus.

Üks küsimus: kas Eesti idufirma emafirma peaks olema registreeritud USAs, sest vaid siis õnnestub investeeringuid kaasata?

Hinrikus ei nõustunud Veriffi juhi Kaarel Kotkasega, kes ütles intervjuus Äripäevale, et Eesti idud, kes tahavad investeeringuid kaasata, peaksid omama emafirmat USAs.

„Ma arvan, et ma hakkan sellele vaikselt vastu vaidlema,“ alustas ta ja jätkas, et neid ettevõtteid, kelle emafirma pole USAs ja kes on kaasanud nii-öelda päris raha, on tegelikult aina enam. Kui varem oli tema sõnul tegu mõnes mõttes ka usalduse küsimusega, siis praegu see enam keskne küsimus pole.

Hinrikus ütles, et murekohad on siiski praktilised küsimused, näiteks peab meil tehingute jaoks minema notarisse. „Selleks, et tuua investor Eestisse allkirja andma, läheb terve päev. Kedagi ei huvita rahakulu, loeb aeg,“ ütles ta.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. August 2018, 08:29

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing