Taani tõstis pensioniea 70. aastani, ekspert selgitab selle kasulikkust
Kuna inimeste eluiga pikeneb, siis tekitaks pensioniea kohandamata jätmine riigi rahakotile märkimisväärse koorma ‒ see on väljakutse, millega peavad paljud riigid seisma silmitsi, toonitab majandusteadlane Jesper Rangvid.
Arutelud teise pensionisamba üle ei vaibu. Ja ilmselt mida lähemal on valimised, seda valjemad on avaldused ja erksamad välja käidud näited. Kuid praegune arutelu toimub viisil, mis ei võimalda kokkulepet, sest võrdleme ja arutame valesid asju, leiab Delovõje Vedomosti börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Alla 25aastased võtavad üha rohkem II pensionisamba raha välja ja kulutavad seda ostudele. Pensionieas vaesuse vältimine ei tohiks jääda isikliku distsipliini või juhuse hooleks, kirjutab Swedbank Investeerimisfondide juht Age Petter.
Koalitsioonikõneluste osapooltel on soov pensionisüsteemis midagi muuta, jutu all on nii teise samba kohustuslikuks muutmine, tööandja pension kui kinnisvara pension.
Riiklik pension või isiklik kogumispension – kumb on parem? Kui riigi demograafia oleks stabiilne või muutus kogu aeg ühesuunaline, oleks sellele küsimusele lihtne vastata, kirjutab Joel Kukemelk, raamatu “Pensionimiljonär” autor.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tallinna esinduse 35. aastapäevale pühendatud saatesarja värskes osas selgitab projektijuht Piret Jeedas, miks on avatud dialoog ja struktureeritud arutelu tänapäeva ühiskonnas üha kriitilisema tähtsusega. Eesti Koostöö Kogu hiljutise üle-eestilise algatuse raames tulid inimesed kokku turvalises keskkonnas, et arutleda lihtsalt, kuid sügavalt olulise küsimuse üle: „Kuidas ma hakkama saan?“.