• OMX Baltic0,06%296,36
  • OMX Riga−0,29%916,96
  • OMX Tallinn0,09%2 021,13
  • OMX Vilnius−0,06%1 224,93
  • S&P 500−0,64%6 460,26
  • DOW 30−0,2%45 544,88
  • Nasdaq −1,15%21 455,55
  • FTSE 100−0,32%9 187,34
  • Nikkei 225−0,26%42 718,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,09
  • OMX Baltic0,06%296,36
  • OMX Riga−0,29%916,96
  • OMX Tallinn0,09%2 021,13
  • OMX Vilnius−0,06%1 224,93
  • S&P 500−0,64%6 460,26
  • DOW 30−0,2%45 544,88
  • Nasdaq −1,15%21 455,55
  • FTSE 100−0,32%9 187,34
  • Nikkei 225−0,26%42 718,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,09
  • 21.05.20, 11:18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kriisikirves lõi valusalt börsiettevõtete dividendide pihta

Mullusele ajaloo parimale dividendiaastale järgneb tänavu kole kukkumine.
Tallinna Kaubamaja oli üks vähestest, kes tänavusel koledal dividendiaastal teiste ettevõtete suhtes vastuvoolu ujudes mullusega võrreldes dividendi suurendas ning läks dividenditootluse edetabelis ligi 9% tootlusega juhtima. Tallinna Kaubamaja on alates 2014. aastast igal aastal dividendi tõstnud. Pildil ettevõtte juht Raul Puusepp.
  • Tallinna Kaubamaja oli üks vähestest, kes tänavusel koledal dividendiaastal teiste ettevõtete suhtes vastuvoolu ujudes mullusega võrreldes dividendi suurendas ning läks dividenditootluse edetabelis ligi 9% tootlusega juhtima. Tallinna Kaubamaja on alates 2014. aastast igal aastal dividendi tõstnud. Pildil ettevõtte juht Raul Puusepp.
  • Foto: Jassu Hertsmann
Börsiettevõtete dividendiotsustest selgub, et eelmise aasta üle 183 miljonist eurost on pool maha lõigatud ja nii hädist dividendisaaki pole investorid saanud alates 2015. aastast.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.08.25, 13:06
Eesti energiatulevik: miks investeerivad ettevõtted üha rohkem salvestuslahendustesse
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele