Palgardi Kraana Grupil täitus 20. tegevusaasta

Palgardi Kraana Grupi juhi Lembit Rannala sõnul sai grupi tegevus alguse 1989. aastal, kui ta kohtas Rootsi härrasmeest Torgils Langemar’i, kel oli plaan Eestist paberipuud kokku ostma hakata. “Tänaseks on Torgils kahjuks meie hulgast lahkunud, aga kindlalt võin öelda, et ta oli Eesti esimene puidueksportija, kusjuures tänaseks on puidust saanud Eesti peamine ekspordiartikkel,“ meenutas Lembit Rannala juubelil peetud avakõnes.

Möödus mõni aasta ja 1990ndate alguses tekkis Paljassaare sadama esisele esimene paberipuu riit, mis sealt ka laeva laaditi. Tolla tehti seda trosskraanaga, laadimiseks oli vaja kümmet dokkerit, tuult alla 15 m/s ja väikest laeva laeti 2–4 päeva. 1994. aastal otsustati probleemse laadimise lihtsustamiseks proovida hüdraulilist kraanat, kuid kuna neid Eestis neid polnud, võtsid Rootsi ettevõtte Palgard & Söner, Kran AB omanikud Jarl ja Michael Palgard riski ning laadisid oma 45tonnise masina laeva, mis saabus Muugale just jõulupühade eel. “Mehed saatsid oma masina kuhugi, teadmata, kas ka kunagi midagi tagasi saavad, alustades sellega Eestis hüdrauliliste materjalikäitlemise masinate ajastu,” sõnas Lembit Rannala, lisades, et nii sündiski Palgardi Kraana Grupp.

Kunda sadama valmimisel viidi sinna Rootsi Palgardis valmistatud 45tonnine Palgard Kran EC420, millega jäi väga rahule toonane sadamakapten Aadu Nurmsalu. Algas pikaajaline koostöö Kunda Nordicuga, mis kestab tänaseni Meelis Einsteini ja Aleksander Nikolajevi juhtimisel. 1995. aastal alustati ka laadimisega Pärnu sadama linnakail ning 1997. aastal võttis Palgard esmakordselt Eestis kasutusele mehaanilised puidu tasanduse vannid ja endistest n-ö varesepesadest said ilusad sirged puuriidad.