Investor Toomas

Kes on investor Toomas

Kes on Investor Toomas?

Ühe Tallinna väikese IT-firma osanik ning samas programmeerijana töötav 49aastane Toomas tegi 2002. aasta alguses kaaluka otsuse. Ta alustas paljudele oma tollastele eakaaslastele mõttetuna tunduvat pensionipõlve kindlustamist.

Toomas võttis teadmiseks, et tema pensionile mineku ajaks (aastal 2031) on pensionäre võrreldes tööjõulise elanikkonnaga Eestis märgatavalt enam kui praegu. See aga tähendab, et soovides korraliku elustandardi jätkumist pensionieas, pole mõtet jääda lootma vaid riiklikule pensionile.

Toomasel oli 2002. aasta alguseks koos miljon krooni ehk 64 000 eurot, mida ta otsustas aktsiaturule paigutada eesmärgiga tagada endale 30 aasta pärast muretu vanaduspõlv. Toomas on liitunud ka pensionisammastega, et kasutada ära riigi pakutavad maksusoodustused ja võrrelda enda portfelli tootlust enda pensionifondide tootlusega. Lisaks jälgib Toomas igapäevaselt oma kulutusi ning otsib erinevaid säästmisnippe.

Investeerimisstrateegia

Toomase investeerimisprogrammi pikkuseks on 30 aastat tootluse eesmärgiks on ta seadnud 12% aastas, mille õnnestumisel muutuks tema 64 000 eurot 30 aasta pärast 2 miljoniks euroks. Toomas investeerib ettevõtetesse, mis on tema hinnangul pikaajalise kasvupotentsiaaliga ning mis on end minevikus heast küljest näidanud.

Ta on koostanud endale nn jälgimisnimekirja erinevatest ettevõtetest, sektoritest ja piirkondadest ehk koondanud tema jaoks huvitavad ja päevakajalised investeerimisideed. Investeerimisotsused vaatab ta reeglina üle korra kvartalis, pärast ettevõtete kvartaliaruannete avaldamist. Ta püüab hoida end tagasi emotsioonide ajendil aktsiate ostmistest ja müümistest ning ei loobu väärtpaberitest, mille hind langeb, kuid potentsiaal säilib. Kui Toomas näeb, et ta on teinud vale investeerimisotsuse, tunnistab ta seda endale ja müüb selle ettevõtte aktsiad maha. Ta kaalub müüki ka siis, kui ettevõtte aktsia on Toomase meelest juba liiga palju tõusnud ning tundub ülehinnatud. Toomas otsustab aktsiate soetamisel mitte rabelda, vaid need aegamööda endale soetada. Aastas teeb Toomas vähemalt 12 tehingut. Toomas püüab oma investeeringud hajutada erinevate majandussektorite, piirkondade ja valuutade vahel. 2015. aasta alguses ehk pärast enam kui kümne aasta pikkust investeerimiskogemust, otsustas Toomas muutuda riskijulgemaks ehk ta hakkas 10% portfellist paigutama riskantsemalt ning lühema ajahorisondiga.

Toomase aktsiaportfell

EfTEN Real Estate Fund III AS

Positsioon
EfTEN Real Estate Fund III AS (lühinimi: EFT1T) on Balti rahavoogu tootvasse ärikinnisvarasse investeeriv kinnisvarafond, mis on suunatud eelkõige jaeinvestoritele. Fondi juhib EfTEN Capital, mis on Balti riikide suurim ärikinnisvarale keskendunud fondivalitseja. Nasdaq Balti börside põhinimekirjas hakati EfTENi kolmanda kinnisvarafondi aktsiatega kauplema 1. detsembril 2017.

iShares MSCI Brazil Capped (EWZ)

Positsioon
iShares MSCI Brazil Capped ETF järgib MSCI Brazil 25/50 indeksit. ETF investeerib suure ja keskmise suurusega Brasiilia ettevõtetesse ning hõlmab 85% kogu turust. Suurima osakaalu (ligi 40%) instrumendist moodustab finantssektor. ETFi aastane haldustasu on 0,63% ning dividenditootlus ligi 1,7%. Fondi valuuta on dollar ning see on kaubeldav New Yorgi börsil. ETF on keskmisest kõrgema riskiga.

Tallink Grupp

Positsioon
AS Tallink Grupp on Euroopa juhtiv laevandusettevõte, mis pakub kvaliteetseid mini-kruiise, reisijate- ja ro-ro kaubaveo teenuseid Läänemerel. Ettevõttele kuulub kokku 18 alust - kruiisilaevad, kiired ro-pax laevad ja ro-ro kaubalaevad. Tegutsetakse laevaliinidel Eesti ja Soome, Soome ja Rootsi, Eesti ja Rootsi ning Läti ja Rootsi vahel. Peamistel liinidel hoitakse juhtivat turupositsiooni.

Statoil

Positsioon
Statoil ASA on Norra energeetikaettevõte ja ühtlasi Põhjamaade suurim ettevõte. Nii Oslo kui New Yorgi börsil noteeritud ning 67% ulatuses Norra riigile kuuluv Statoil uurib nafta ja maagaasi leiukohti ning toodab, transpordib, rafineerib ja müüb naftat ja maagaasi. Börsifirma tegutseb 37 riigis ning selle turuväärtus on ligi 55 miljardit dollarit.

Ryanair

Positsioon
Ryanair on Iiri odavlennufirma, mille aktsiad on noteeritud nii Iiri, kui ka Londoni börsil. 2016. aastal lendas Ryanairiga üle 106 miljoni reisija. Aastaks 2024 on seatud eesmärgiks lennutada 180 miljonit reisijat.

Apranga

Positsioon
Apranga on Baltikumi suurim rõivaste jaemüüja. Leedu ettevõtte tegutseb kõigis kolmes Balti riigis ning lisaks enda brändidele on sel veel ka frantsiisilepingud selliste tuntud kaubamärkide müügiks nagu Zara, Hugo Boss, Emporio Armani – kui nimetada vaid mõnda. Ettevõte loodi 1945. aastal ja Vilniuse börsi põhinimekirja kanti see 2005. aasta oktoobris.

Olympic Entertainment Group

Positsioon
Olympic Entertainment Group AS ja tema tütarettevõtted on juhtiv hasartmänguteenuste osutaja Balti riikides ning opereerib kasiinosid Poolas, Slovakkias, Valgevenes ja Itaalias. Lisaks tavakasiinodele pakub ettevõte ka internetikasiino teenuseid.

Microsoft

Positsioon
Microsoft Corporation on 1975. aastal Bill Gatesi ja Paul Alleni asutatud rahvusvaheline tarkvarafirma, mis on kogunud tuntust eelkõige oma operatsioonisüsteemiga Windows ja kontoritarkvaraga Microsoft Office. Ettevõtte aastane käive ulatub 85 miljardi euroni.

LHV Group allutatud võlakiri 29.10.2025

Positsioon
LHV Pank on 1999. aastal loodud Eesti kapitalil põhinev pank. AS LHV Pank pakub hoiuseid, ärilaene, arveldusteenust, väärtpaberivahendust, pensionifonde, liisingut ja varahaldusteenust nii eraisikutele kui ettevõtetele. 2005. aastal asutati LHV Group ning 2016. aastal noteeriti ettevõtte aktsia Nasdaq Tallinna börsil.

Ler¸y Seafood

Positsioon
Norra kontsern Leroy Seafood Group hõlmab endas suurt hulka väiksemaid allüksusi, mis tegelevad nii kalade püügi, - kasvatuse kui ka erinevate mereandide turustamisega. Maailma ühel suurimal lõhetootjal on tütarettevõtted Taanis, Prantsusmaal ja Portugalis.

Inbank allutatud võlakiri 28.09.2026

Positsioon
Inbank on välja kasvanud 2011. aastal loodud finantstehnoloogiaettevõttest Cofi. 2016. aasta septembris toimus Inbanki võlakirjade emissiooni eesmärgiks oli tugevdada ettevõtte kapitalistruktuuri ja turupositsiooni, toetada edasist kasvu ja laienemist uutele sihtturgudele ning kindlustada turvaline kapitalipuhver grupi ettevõtetele. Inbanki võlakirjad on vabalt kaubeldavad Tallinna börsil.

Berkshire Hathaway (BRK-B)

Positsioon
USA investeerimisfirma pikaajaline tegevjuht on maailma üks kõigi aegade edukaim investor Warren Buffett. Berkshire ja selle tütarfirmad hõlmavad suurel hulgal kõige erinevamaid ärivaldkondi, alates kindlustus- ja kommunaalteenustest kuni kinnisvara, raudteekaubaveo, panganduse ja jaemüügini. Ajavahemikus 1965-2015 kerkis Berkshire Hathaway raamatupidamisväärtus aktsia kohta 19,2% aastas. S&P 500 indeksi tootlus oli samal ajavahemikul 9,7% aasta kohta. 2017. aasta seisuga on ettevõtte turuväärtus enam kui 415 miljardit dollarit.

Baltic Horizon Fund

Positsioon
Baltic Horizon Fund on reguleeritud suletud lepinguline kinnisvarafond, mis on registreeritud Eestis. Fond sarnaneb rahvusvaheliselt tuntud REIT fondide kontseptiga kus lõviosa fondi üüritegevuse rahavoost makstakse regulaarselt välja investoritele. Fondi peamine fookus on investeerida ärikinnisvarasse Eestis, Lätis ja Leedus fokuseerides pealinnadele – Tallinn, Riia, Vilnius. Fondil puudub tähtaeg.

Apple

Positsioon
Apple Inc. on 1. aprillil 1976. aastal USAs asutatud rahvusvaheline ettevõte, mis toodab ja turustab personaalarvuteid ning mobiiliseadmeid. Lisaks pakub firma erinevat tarkvara, teenuseid, lisaseadmeid ja võrgulahendusi. Apple müüb oma toodangut globaalselt nii veebipoodide ja tavakaupluste kui lepinguliste edasimüüjate kaudu. Ettevõtte tuntuimad riistvaralised tooted on Macintoshi arvutid, iPod, iPhone ja iPad. Käive ulatus 2014. aastal 160 mld euroni.
Sulge Tutvustus

Investor Toomas: kuidas investor end üüriäris kaitseb?

10. august 2017, 14:35
Kui piisavalt vaeva näha, võib üüriäri osutuda küllaltki tulusaks.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170810/INVESTOR/170819974/AR/0/AR-170819974.jpg
Ainult tellijale

Kuigi seadus soosib paljudel juhtudel üürnikku, on üürileandjad leiutamas üha uusi nippe, kuidas paragrahvid siiski enda kasuks pöörata.

Kuigi minul kinnisvarainvesteeringud puuduvad, hoian siiski jõudu mööda silma peal oma investeerimishuvilistel kolleegidel, kes sektoris tegutsevad. Viimati tundsin huvi, kuidas saab üürileandja mööda nõudest, mis jätab remondifondi maksmise kohustuse talle. Samuti on seadusega piiratud üürnikult nõutava tagatisraha maksimaalne suurus ning probleeme võib esineda ka sellega, et üürnikud lõpetavad lepingu kokkulepitud tähtajast märksa varem.

Vastuste saamiseks kompasin turgu, asetades end üüripinna otsija rolli. Nii sain parema pildi, kuidas kinnisvarainvestorid tegelikus elus enda huve üürisuhetes kaitsevad ning millisel viisil üürniku hüved enda kasuks pöörata.

Liida remondifond üürihinnale

Kõigepealt heitsin aga pilgu võlaõigusseadusesse, mis ütleb, et üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. See tähendab, et remontimisega seotud kulude ja heakorra eest vastutab üürileandja ning üürnikult ei saa nõuda kulude tasumist, mis teenivad elamu ja seega omaniku vara säilimise ja parendamise eesmärki. Niisiis võiks eeldada, et kinnisvarainvestor peab remondifondi tasudes arvestama üüritulu kaudse vähenemisega.

Kortereid uurides ja üürileandjatega suheldes proovis enamik aga remondifondi kulud jätta üürniku kanda. Juhtides tähelepanu asjaolule, et see pole üürniku kohustus ning seetõttu võiks üürihind remondifondi võrra soodsam olla, kõlas vastuseks, et remondifond on juba üürihinnast maha lahutatud. Probleemi lahendaks üürileandja poolt vaadatuna ka mulle pakutud variant, et kui üürnik ei soovi remondifondi tasuda, võib üürileandja üüri hinda hoopis selle jagu tõsta ning seejärel ise remondifondi tasuda – nii oleks juriidiliselt kõik korrektne.

Küll aga on juristid jõudnud seisukohale, et remondifondi maksmist üürniku kohustusena lepingus kokku leppida ei saa, sest see oleks võlaõigusseadusega vastuolus ja seetõttu tühine. Remondifond ei liigitu kõrvalkulude alla, kuna pole seotud otseselt asja kasutamisega. Üürnik võib algselt küll sõlmitud kokkulepet täita, kuid ta saab hiljem remondifondi makstud summa tagasi nõuda ning sellega investorile kahju tekitada.

Kaitstakse rahavoogu

Lisaks hakkab üüriturul silma, et kinnisvarainvestorid püüavad üha rohkem enda rahavoogusid kindlustada ning seetõttu on oluline, et üürnik ei saaks ega tahaks sõlmitud lepinguid kiiresti üles öelda. Seda üritatakse saavutada lepingutasu küsimisega ka juhtudel, kui tehingut ei sõlmita kinnisvaramaakleri kaudu. „Lepingutasu annab mulle kindluse, et üürnik liiga väikese perioodi järel minema ei taha kolida ning nii hoian kokku uue üürniku otsimisega seotud kulusid,“ põhjendas üks üürileandja lepingutasu küsimise vajalikkust.

Samuti üritatakse teatud juhtudel saada üürnikult ka suuremat tagatisraha, kui seaduses maksimaalselt ettenähtud kolme kuu üüri summa. Selleks on võimalik küsida üüri ettemakset.

Ehkki vaatamata veidi väiksemale tulupotentsiaalile, on nii elukondlikkusse kui ka ärikinnisvarasse investeerimisel aktsiate ees omad võlud, alates paremini prognoositavatest rahavoogudest kuni väiksema hindade kõikumiseni, eelistan üüriäris jääda endiselt kõrvalvaataja rolli.

Rahapaigutus Baltic Horizoni fondi on minu jaoks piisav panus Balti ärikinnisvara käekäigule – saan veidi intressitulu, likviidsus paistab enam-vähem ega ole ka üürilevõtjatega jändamist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. August 2017, 14:35
Otsi:

Ava täpsem otsing