investor Toomas • 26 jaanuar 2018

On Prantsusmaale veel häid aktsiaid jäänud?

Mees baguette´dega Pariisis.  Foto: Reuters/Scanpix

Äsja pidas Prantsusmaa president Emmanuel Macron Davosis sütitava kõne Euroopa tulevikust. Mind huvitab hoopis, kas tema riigi aktsiatel võiks tulevikku olla.

Prantsuse börs möödunud aastal maailma kiireimate seas polnud. Parimatest ettevõtetest kokku pandud CAC40 indeks tõusis napilt 13 protsenti. Väga hea, aga oli ka tummisemaid tegijaid. Kuid Prantsusmaa on suur ning kuulu järgi häid asju täis. Esimesena meenuvad luksuskaubad, juustud, vein. Aga ka Airbus ja kaitsetööstus, mis seal sugugi kehvas seisus pole. Seda enam, et tänavu kinnitavad maailma analüütikud kui ühest suust: unusta see kallis USA, Euroopast pead sa tänavu tootlust koju tooma.

Mida ütleb kiire analüüs? Et raske on see investori elu. Möödunud aastal tõusid indeksis enim Prantsuse-Itaalia ühisettevõtte STMicroselectronicsi ja Airbusi aktsia – mõlemad suurusjärgus 80 protsenti. Pole paha. Kuid samas kuuluvad mõlemad kõige viletsama P/E suhtega ettevõtete sekka. Kui pidada silmas rusikareeglit, et P/E kipub väljendama aastates, kui kaua võtab aega, et investeering tagasi teenida, siis saavad nende kahe puhul seda teenistust nautida alles mu lapsed või isegi lapselapsed. Teisalt on tegemist kasvavate valdkondadega ning ettevõtted ise on ausad. STMI on ka võlgade koha pealt täiesti viisakas, aga kas loota eelmise aasta ralli kordumisele? Parim P/E suhe on jällegi autotootjatel Peugeot´l ja Renault´l, neid kimbutab jällegi ränkraske võlakoorem ja tihe konkurents autoturul.

Jaekaubandus kui vaeslaps

Kõige viletsamalt on esinenud kaubakett Carrefour ja ravimihiid Sanofi, mõlema aktsia jäi miinusesse. Muuseas, eelmisel aastal tõusis enamik indeksi aktsiaid ikka vähemalt tubli 20 protsenti, miinust näitas vaid kuus väärtpaberit.

Kui dividende noolida, siis parimat tootlust pakub Engie, millele järgnevad pangad. Prantsuse pangad – Société Générale, BNP Paribas, Crédit Agricole – ongi olnud viimase aasta parimad dividendimaksjad. Pangad teeb põnevamaks teine analüütikute ennustus: kui keskpank kord intressimäärade kursi teistpidi pöörab, on kohalikel pankadel rõõmu rohkem ja nemad ka sealt kasu lõikavad. Möödunud aastal suutsid tõusu näidata vaid BNP ja Agricole. Société Générale aktsia tõus jäi õige lahjaks.

Suur reform toob suure kasvu?

Prantsusmaad vaatan ma aga seetõttu, et Macron on hakanud seal õige laia joonega majandust ümber korraldama. Ikka sedapidi, et ettevõtjatel mõnusam oleks ning Prantsusmaa kõrge töötuse määr langeks. Ametiühingute jõudu kangutatakse vähemaks, töötajad tehakse paindlikumaks ning ka palkade maksmisel tahab Macron tulla vastu ettevõtjatele, kes nurisevad, et palgad on liialt seotud tariifilepingutega. See on toonud ka esimesed viljad – nii teatas PSA jaanuari alguses, et koondab 1300 töötajat ning võtab seevastu tööle 1300 nooremat (loe: madalama palgaastmega) töötajat pluss 2000 praktikanti. Saab näha, kas vähenenud tööjõukulud ka suuremas kasumis-dividendis kajastuvad.

Kui panustada sellele kaardile, et Macron tõepoolest majanduse käima tõmbab ja elu hakkab seal ülesmäge minema, pole Prantsuse aktsia sugugi halb valik. Need on radaril ka naabrite, sakslaste analüütikutel: nii soovitab Börse Online vaadata "Assasin´s Creedi“ mängu tootja Ubisofti aktsiat. See, möödunud aastatel nii õnnetu aktsia, rallis möödunud aastal nii, et lust vaadata ja tegi CAC40 indeksis leiduvatele hiidudele pika puuga ära – aastaga tervelt 120 protsenti tõusu. Mina plaanin aga regioonil senisest teravamat silma peal hoida.

Hetkel kuum