Kõik läikiv ei ole alati kuld
Minu plaan minna ühisrahastusse sai mitmesugust tagasisidet. Oli neid, kes soovitasid konkreetseid portaale, kuid oli ka neid, kes suhtuvad ühisrahastusse kriitilisemalt ja palusid mul korra rahulikult üle mõelda, kas ühisrahastus on ikka õige plaan.
Ühisrahastus hakkas siinkandis laiemalt levima umbes 2013. aasta paiku, mil ühisrahastusportaale tekkis nagu seeni pärast vihma. Praegu on Baltikumis üle 30 portaali ja Euroopa suurima kuise laenumahuga portaal tuleb Lätist. Suur hulk portaale ei tähenda, et kõigisse kõlbab investeerida, mina julgeks panustada kuni kümnesse neist.
Kui räägime maailma mastaabis, siis ühisrahastuse koduturul Suurbritannias on kümneid portaale, mis genereerivad iga kuu sadades miljonites käivet. Eks seal on ühiskonna toetus ühisrahastusele suurem, sest ühelt poolt on pangad sunnitud ettevõtteid suunama alternatiivsete laenupakkujate juurde, kui nad ise ei ole suutelised ettevõtet hinnastama, ning teiselt poolt on rakendatud IFISA lahendust, mille kaudu on võimalik maksuvabalt investeerida.
Täispikkuses näevad seda lugu Äripäeva tellijad.
Oled tellija, kuid ei pääse lugema?Vaata siia