Äripäev • 29 juuni 2015

Rohkem riigi kohustusi erasektorile

Juhtkiri.  Foto: Anti Veermaa

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher läheneb senisele probleemile õigesti, kui üritab liigselt aega ja raha nõudvaid ülesandeid riigi kohustuste seast ära viia, leiab Äripäev tänases juhtkirjas.

Elmar Vaherit tuntakse kui reformijat, kes suutis kaks suurt ametit ühendada. Eesmärk oli tekitada sünergiat, mis aitaks vähendada kulusid ja lubaks mõned kattuvad ülesanded ühildada. Praegu otsib Vaher taas võimalusi kulude vähendamiseks, kuid koondamiste ja ühendamiste asemel keskendub ta pigem ülesannete delegeerimisvõimalustele. Täpsemalt, ta üritab selgitada, et politsei ei pea tegema kõike seda, millega ollakse seni harjutud.

Hiljuti tõi Vaher Eesti Päevalehes näite, kuidas lennujaamas kontrollivad turvamehed, et kottides ei oleks pomme, kuid tänaval peavad politseinikud panustama ohtralt tööaega näiteks plekimõlkimiste klaarimisele. Süüdlast, kes on rikkunud teise liikleja masinat, võiks Vaheri hinnangul uurida näiteks kindlustusseltsid. Kindlasti leidub veel näiteid, kuidas kihutamist võiks kindlaks määrata rohkem kiiruskaameratega või passi tuleks vahetada iga kümne aasta tagant, mitte iga viie aasta järel.

Riigiteenuste üleandmine erasektorile

Eesmärk on lihtsamad ülesanded, mis sisuliselt raiskavad PPA töötajate ja inimeste aega ja raha, anda erasektoris neile, kellel tegelikult oleks pädevus olemas või lihtsalt omandatav. Äripäev juhtis mai lõpus ühes juhtkirjas tähelepanu sellele, et mitmed riigiteenused toimivad praegu alla oma võimete, mistõttu võiks kaaluda nende üleandmist erasektorile.

Vastuargumendina PPA mõne ülesande äraandmisele võib öelda, et siis kaotavad politseinikud ja piirivalvurid ka töökoha, sest tühjalt istuva riigiteenistuja tööd ei ole mõtet tasustada. Vaheri toodud näide turvafirmadest, kes lennujaamades pagasit kontrollides on endale võtnud olulise ülesande, jätab PPA-le rohkem võimalusi töötada teiste ülesannete kallal. Samamoodi läheks tõenäoliselt näiteks nende liikluspolitseinikega, kes peaksid kihutamise pideva kontrollimise asemel tegelema nende ülesannetega, mis ei kuuluks erasektori pädevusse, vaid nõuaksid suuremat asjatundlikkust.

Riigitulu näiline vähenemine

Kui passi ei peaks uuendama enam iga viie aasta tagant, vaid harvem, siis võiks öelda, et väheneb tulu riigilõivust. Sama võib juhtuda teiste sarnaste ülesannete või teenustega. Selline tulu vähenemine on pealiskaudne tulemus, sest suures pildis saaks ametnik suunata passidega tegelemise asemel rohkem aega olulisematesse ülesannetesse, mis suurendaksid lisaväärtust ja seeläbi ka tulusust. Peamine eesmärk on siiski muuta riigi tööd õhemaks ja tõhusamaks, jättes erasektorile võimalus võtta enda kanda need valdkonnad, mis hakkavad riigiteenistujatele üle jõu käima või tekitavad liiga suurt koormust.

Kujutage ette, kui päästeteenistus saaks mõned tööd anda kellelegi teisele. Kõik n-ö lihtsamad väljakutsed, kus näiteks soovitakse kassi puu otsast alla tuua. Ei oleks üllatav, kui mõni suurem turvafirma, kes on olulise hanke kaotanud, hakkaks koostöövõimalust (sh töö ülevõtmist) pakkuma nendele riigiasutustele, kes ise jäävad jänni.

Sarnaselt Vaheri ettepanekutele politseinike ja piirivalvurite töö korraldamiseks võiks riik leida võimalusi ka muudes kohtades sarnaste ülesannete paremaks jaotamiseks avaliku ja erasektori vahel.

Hetkel kuum