Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksumaksja raha tagasi koju

    Juhtkiri.Foto: Anti Veermaa

    Seni haridusse suunatud raha tuleks muuta tasuvamaks, kirjutab Äripäev tänases juhtkirjas.

    Teadus- ja arendusnõukogu liige Gunnar Okk soovitab oma raportis korraldada laiaulatuslik kõrghariduse ja teadustegevuse reform ning kujundada ümber selle rahastamismudel. Äripäeva hinnangul tuleks toetada reformi, mis aitaks seni haridusse suunatud raha teha maksumaksjale rohkem tasuvamaks, sest praegu lähevad riigi investeeringud mitmel puhul Eestist välja. Tasuta haridus tuleks muuta tasuliseks, et õpilastesse investeeritud raha kulutataks mõistlikumalt ja tõhusamalt.
    Kõrgharidussüsteem toodab praegu uusi töötajaid liiga ebaefektiivselt. Ebaefektiivselt selles tähenduses, et isegi kui Eestis on vastava ameti tööjõupuudus ja me harime vajadusest lähtuvalt uusi spetsialiste, siis sihtmärgini ikkagi ei jõuta. Tuntuima näitena võime esitleda arstide väljaõpet. Tartu Ülikool õpetab igal aastal vastavalt tellimusele suure hulga tulevasi meditsiinispetsialiste, kuid tegelik osakaal, kes lõpuks Eestis tööle läheb ja siia ka jääb, ei ole rõõmustav. Eesti on pigem Soomele arstide odav tootmistsehh, mille peavad maksumaksjad heldelt kinni maksma. Selline probleem on tingitud mitmest põhjusest, nii lihtlabasest palgatasemest kui ka konkureerivatest võimalustest mujal.
    Keda Eesti vajab?
    Tegelikult tuleks luua selgem ülevaade, millised erialad on üldse vajalikud ja millised mitte. Kui me näiteks õpetame välja trobikonna erialaspetsialiste, kes pärast kooli pagevad mujale Euroopasse või veelgi kaugemale maailmanurka, siis ei tundu arukas sellistele õppekavadele enam raha suunata. Senised riiklikud tellimused lähtuvad ikkagi Eesti vajadustest, mitte Soome, Venemaa, Euroopa Liidu või kellegi teise omadest. See oleks sama hea, kui ettevõtja rahastaks oma töötaja koolitust, kuid saadud teadmiste rahastamisest lõikab kasu keegi teine.
    Kindlasti leidub erialasid, mida praegu tarbetult dubleeritakse. Tasuks kaaluda näiteks Tartu Ülikooli ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioteraapia õppekava ühendamist. See aitaks kokku hoida kas või personalikulusid. Keerulisem oleks valikut langetada siis, kui dubleeriv õpe on geograafiliselt eri kohtades, näiteks Tallinnas ja Tartus.
    Toimetus pooldab senise tasuta õppekohtade süsteemi muutmist. Gunnar Okk on sõnastanud reformis rahastamismudeli laenuandmisega, mille puhul saaks koolilõpetaja laenu tagasimaksmisest priiks, kui oleks teatud aja töötanud Eestis. Sama süsteem võiks kaasneda välismaal õppijate rahastamisega, kes sealt saadud teadmised ja kogemused tooksid siia. See tõstaks kindlasti tööandjate kindlustunnet, et haridussüsteemist vastavalt tellimusele väljunud inimesed jäävad ka siinsele tööturule, mitte ei paki asjad ega vii maksumaksja rahastatud oskuseid mujale. See vähendaks vajadust otsida oma ala parimaid välisriikidest, nagu peavad tegema näiteks paljud IT-firmad.
    Laen või trahv?
    Samas võib sellise laenu kustutamine lõppeda halvasti juhul, kui Eestis ei ole enam vastavat tööd pakkuda. See tähendaks, et eriala omandanud vilistlane jääb justkui kaotajaks, sest esiteks ei ole võimalik rakendada õpitut vastavalt soovile ning samuti tuleb hakata laenu tagasi maksma. Sellise laenusüsteemi vastased võivad Gunnar Oki ideed nimetada isegi trahvimismeelseks, sest karistatakse neid, kes soovivad õpingutejärgselt tegeleda mõne muu erialaga.
    Toimetuse hinnangul vajaks haridussüsteem enne suuremaid muutusi täpset ülevaadet, kus läheb rahastus raisku ning millistel puhkudel see end õigustab. Ainult siis on võimalik teha järgmisi samme, mis peaksid hakkama nii maksumaksjate, õppijate kui ka tööandjate seisukohast ratsionaalsemat tulemust looma.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Henn Sarv: mõttetu hinnaga elektrit ei pea ostma
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
USA jaemüük püsis juulis juunikuu tasemel
USA jaemüügistatistika juuli kohta näitas, et müügikäibe kasvu ei tulnud, kuna bensiini hinna allatulek vähendas autokütuste müügikäivet.
USA jaemüügistatistika juuli kohta näitas, et müügikäibe kasvu ei tulnud, kuna bensiini hinna allatulek vähendas autokütuste müügikäivet.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Väikepruulijad pettusid valitsuses: see on näkku sülitamine
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Elektrilevi saab 8 miljonit elektri mikrotootjate võrku ühendamiseks
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.