Halb pole mitte OÜ, vaid OÜtamine

Ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias puhkenud kirglik debatt OÜde ja OÜtamise teemal on tekitanud vajaduse selgitada Äripäeva seisukohti selles küsimuses. Toimetuse hinnangul on arvamustevahetus praeguseks põhiküsimusest ­eemaldunud.

Halb ei ole mitte OÜ kui ettevõtluse vorm, vaid halb on OÜ loomine eesmärgiga hoiduda sotsiaalmaksu maksmisest. OÜ ettevõtlusvormina on seaduslik. Kas dividendid või palk, seda seadus ei reguleeri, nagu sõnastas ka maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi ERRis esinedes. Äripäev on juhtinud tähelepanu sellele, et ühiskonnas on läbi arutamata küsimus, kui palju peaks OÜ raamistikus tegutsev ettevõtja sotsiaalsüsteemi panustama. Debatt võiks suunduda sellele küsimusele adekvaatse vastuse leidmise poole.

Kiusatus OÜtada on tekkinud seepärast, et tavaline töösuhe on rängalt maksudega koormatud ja dividendid on sotsiaalmaksuvabad. Kõrged tööjõumaksud on probleem, mille lahendamine nõuab poliitilist tahet. Erinevad erakonnad on küll väitnud, et Eesti probleem on kõrge tööjõu maksukoormus, kuid häid lahendusi probleemile pole suudetud pakkuda.

Seetõttu ongi osa maksumaksjaid asunud tööjõumaksude koormat vähendama. Maksuamet aga on asunud sellele vähendamissoovile vastu seisma, sest nende hinnangul on osa palgatulust peidetud osaühingu varju. Maksuamet ei ole tahtnud küll avaldada ühtegi numbrit, kuid nende kodulehel olevast avalikust maksustatistikast on näha, et Eestis on praegu üle 20 000 osaühingu, mis ei maksa tööjõumakse.

Ühtegi ettevõtet ei looda arusaadavasti eesmärgiga riigile rohkem makse maksta. Samas on mõistetav, et ilma maksudeta ei suuda ühiskond korralikult toimida. Seetõttu on oluline otsida parimaid lahendusi, kuidas maksukoormus ühiskonna liikmete vahel ära jagada nii, et lambad oleksid terved ja hundid söönud. See on põhjus, miks aeg-ajalt tõstatub debatt ettevõtte tulumaksusüsteemi muutmise, sotsiaalmaksu lae või ettevõtjate panuse üle sotsiaalsüsteemi rahastamisse.

Äripäev pole nõus sotsiaalmeedias levinud seisukohaga, et ette­võtja on püha lehm, keda ei tohi arvustada, sest tema on see, kes loob ühiskonnas rikkust. Mitte kellegi, ka ettevõtja tegevuse hindamisel ei pea lähtuma sellest, kes ta on ja mida teeb, vaid sellest, kuidas ta seda teeb. Vastandada ettevõtjaid teiste elukutsete esindajatele pole õige.

OÜsid puudutavad õigusaktid on ajast maha jäänud. Töötamine mitme tööandja juures on lääneriikides kujunemas normiks, nn self-employment on laienev trend. Ka sellest, et Eestis on tööjõumaksud kõrged ning see pidurdab töökohtade loomist, on ettevõtjad rääkinud pikka aega. Äripäev on pakkunud lahenduseks sotsiaalmaksulae ja -põranda kehtestamist. Ent koos OÜde tegevuse reguleerimise teemaga kerkivad paratamatult ka sotsiaal- ja pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse küsimused.

Äripäev suhtub ettevõtjasse suure lugu­pidamisega ning teeb ka ise koostööd OÜdega. Vabakutseliste kaastöötajatega koostöösuhete sõlmimisel on see tavaline, ent muidugi ei tähenda see üleskutset vältida sotsiaalmaksu. Samuti ei salli me enda ettevõttes OÜtamist ehk seda, et täiskohaga töötaja tegutseb osaühingu varjus.