Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Äriregistri teenused ei vaja hinnalipikut

    Juhtkiri.Foto: Anti Veermaa

    Äriregistri teenuste võimaliku kallinemise asemel võiks hoopis hinnalipiku kaotada ehk siis loobuda tasu küsimisest, kirjutab Äripäev tänases juhtkirjas.

    Tasude kaotamine looks parema konkurentsivõime sama valdkonna eraettevõtjatele ja muudaks meie ettevõtluskeskkonna läbipaistvamaks.
    Eile tuli riigikogus esimesele lugemisele avaliku teabe seaduse muutmise seadus, mis loob riigile muu hulgas võimaluse küsida äriregistris andmete vaatamise eest lisatasu. Äriregistris esitatud andmed on üks osa suurest hulgast riigi kogutud andmetest, mida ettevõtjad peavad andma. See on nende kohustus.
    Tulu ületab kulu
    Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul maksis mullu äriregistri ülalpidamine ligi 1,4 miljonit eurot, kuid teenustasudelt saadi 1,7 miljonit eurot. See tähendab, et äriregister on ettevõtluse seisukohalt pelgalt teenustasudega juba kasumlik. Samas toonitab minister, et vahe täidavad ära näiteks e-residentsuse ja elektroonilise rahvaloendusega vajalikud arendused. Kui selliste arenduste kulud saaks eraldada äriregistri ülesannetest, oleks märksa lihtsam vaadata, kui palju ja kas üldse tuleks äriregistri andmetele ligipääsu eest raha küsida.
    Endine justiitsminister Andres Anvelt ütleb, et erasektoris on infosüsteemide ja teabe vastu otsene äriline huvi, sest päringuid tehakse massiliselt. Eestis on mitu eraettevõtjat, kes praegu ostavad äriregistri kogutud andmeid sisse, et andmeid omakorda töödelda ja siis parema teenusena edasi müüja. Samas raskendab teenustasu erasektoris sellise ettevõtluse arengut.
    Tuleb meeles pidada, et kui riigil on kohustus andmeid korjata, siis ka ettevõtjal on kohustus andmeid anda. Seetõttu võib vahel isegi pentsik tunduda, miks ettevõte peab äriregistris enda või tütarfirma andmete nägemiseks nende eest maksma. Äripäeva meelest muutuks keskkond ettevõtjasõbralikumaks, kui äriregistri praegused teenustasud kaotada.
    Andmete väärtus suureneb
    Ühest küljest saaks iga ettevõtja ligi nendele baasandmetele, mis aitaksid eeltööd teha konkurentide ja koostööpartnerite kohta. Parem võimalus andmeid kätte saada vähendaks tõenäoliselt ka iganenud andmete mahtu, sest kes ikka tahaks oma võimalikule kliendile ehk tööandjale anda väärinfot? Sahkerdajate elu läheks keerulisemaks, sest nende (vale)andmed oleksid kergemalt ligipääsetavad.
    Teisest küljest saaksid selliste andmete kasutamisega ärihuve rahuldavad ettevõtjad soodsama võimaluse baasandmete kasutamiseks ja töötlemiseks. Äriregister kui riigirahadega toimetav konkurent kaoks turult ning võitlus jätkuks erasektoris võrdsel alusel. Iga eraettevõte saaks ise otsustada, millisel määral ta andmeid töötleks ja kuidas teenusena edasi müüks. Kuna konkurents muutuks erasektoris tugevaks, siis oleks oodata ka teenuste kvaliteedi paranemist, mis omakorda teeks ettevõtluskeskkonna sõbralikumaks.
    Skeptikud küsivad äriregistri teenuste tasu kaotamise puhul kindlasti, et kes ja kuidas maksaks siis kulud kinni, kui enam riigile ei peaks maksma. 1,4 miljonit eurot ei ole riigieelarve seisukohalt üle jõu käiv summa. Pigem oleks loogiline, et seadusest tulenevaid kohustusi kaetaksegi riigieelarvest. Sama kehtib näiteks e-residentsusega, mida seni äriregistri kasutajad maksid osaliselt kinni.
    Eesti võiks äriregistri teenustasu kaotamisega suurendada infovabadust ja läbipaistvust ning näidata eeskuju, kuidas ettevõtluskeskonda saab paremaks muuta.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.