Äriregistri teenused ei vaja hinnalipikut

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul maksis mullu äriregistri ülalpidamine ligi 1,4 miljonit eurot, kuid teenustasudelt saadi 1,7 miljonit eurot. See tähendab, et äriregister on ettevõtluse seisukohalt pelgalt teenustasudega juba kasumlik. Samas toonitab minister, et vahe täidavad ära näiteks e-residentsuse ja elektroonilise rahvaloendusega vajalikud arendused. Kui selliste arenduste kulud saaks eraldada äriregistri ülesannetest, oleks märksa lihtsam vaadata, kui palju ja kas üldse tuleks äriregistri andmetele ligipääsu eest raha küsida.

Endine justiitsminister Andres Anvelt ütleb, et erasektoris on infosüsteemide ja teabe vastu otsene äriline huvi, sest päringuid tehakse massiliselt. Eestis on mitu eraettevõtjat, kes praegu ostavad äriregistri kogutud andmeid sisse, et andmeid omakorda töödelda ja siis parema teenusena edasi müüja. Samas raskendab teenustasu erasektoris sellise ettevõtluse arengut.

Tuleb meeles pidada, et kui riigil on kohustus andmeid korjata, siis ka ettevõtjal on kohustus andmeid anda. Seetõttu võib vahel isegi pentsik tunduda, miks ettevõte peab äriregistris enda või tütarfirma andmete nägemiseks nende eest maksma. Äripäeva meelest muutuks keskkond ettevõtjasõbralikumaks, kui äriregistri praegused teenustasud kaotada.

Andmete väärtus suureneb

Ühest küljest saaks iga ettevõtja ligi nendele baasandmetele, mis aitaksid eeltööd teha konkurentide ja koostööpartnerite kohta. Parem võimalus andmeid kätte saada vähendaks tõenäoliselt ka iganenud andmete mahtu, sest kes ikka tahaks oma võimalikule kliendile ehk tööandjale anda väärinfot? Sahkerdajate elu läheks keerulisemaks, sest nende (vale)andmed oleksid kergemalt ligipääsetavad.

Teisest küljest saaksid selliste andmete kasutamisega ärihuve rahuldavad ettevõtjad soodsama võimaluse baasandmete kasutamiseks ja töötlemiseks. Äriregister kui riigirahadega toimetav konkurent kaoks turult ning võitlus jätkuks erasektoris võrdsel alusel. Iga eraettevõte saaks ise otsustada, millisel määral ta andmeid töötleks ja kuidas teenusena edasi müüks. Kuna konkurents muutuks erasektoris tugevaks, siis oleks oodata ka teenuste kvaliteedi paranemist, mis omakorda teeks ettevõtluskeskkonna sõbralikumaks.

Skeptikud küsivad äriregistri teenuste tasu kaotamise puhul kindlasti, et kes ja kuidas maksaks siis kulud kinni, kui enam riigile ei peaks maksma. 1,4 miljonit eurot ei ole riigieelarve seisukohalt üle jõu käiv summa. Pigem oleks loogiline, et seadusest tulenevaid kohustusi kaetaksegi riigieelarvest. Sama kehtib näiteks e-residentsusega, mida seni äriregistri kasutajad maksid osaliselt kinni.

Eesti võiks äriregistri teenustasu kaotamisega suurendada infovabadust ja läbipaistvust ning näidata eeskuju, kuidas ettevõtluskeskonda saab paremaks muuta.