Vanemahüvitis olgu õiglane ja motiveeriv

Valitsusliidul on mõte teha pensionisüsteemi kõrval paindlikumaks ka vanemapalga maksmise süsteem.

Kuuldavasti IRLi ministri Kaia Iva plaan lubada vanemahüvitise saajal tasu kaotamata tööl käia valitsusliidus toetust ei saanud. Anname sellele siis Äripäeva toetuse.

Natuke plaanist: uue süsteemi puhul on mõlemal vanemal kahepeale üks vanemapuhkus, mida saab kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Emale on ette nähtud puhtalt puhkamiseks kuu enne ja pärast sünnitust, muul ajal võib ta vanemahüvitise saamise ajal teha ka tööd ja selle eest tasu saada.

Ühtlasi saaks Iva ettepaneku järgi vanemahüvitist kogu vanemapuhkuse perioodil paindlikult kasutada, seda vajadusel katkestada ja tööle minna ning siis jälle jätkata. Ja on pakutud variant käia kolme aasta jooksul poole kohaga tööl ja võtta välja pool puhkusehüvitist.

Tööandjatele on küllap tuttav selline olukord: on tööülesanne, on inimene, kes seda oskab, saab ja tahab täita, ja on probleem, et ta on vanemapuhkusel ja tal on majanduslikult mõttekam tööd mitte teha. Sellise olukorra nüüd uus vanemahüvitise maksmise kord lahendaks.

Parimal juhtumil on kasu lausa kahepoolne. Lapsega kodus olev ema (sest lõviosa vanemahüvitise saajatest on naised) hoiab ennast ametialaselt tasemel, püsib tööandja juures nii-öelda listil, teeb rahuldustpakkuvat tööd ja saab selle eest väljateenitud tasu.

Töö muutub ju tänapäeval üha mobiilsemaks, nii et seda on nii mõnelgi juhul võimalik teha hälli juurest lahkumata. Tööandja leiab aga turvalise lahenduse töömahus tekkinud paisudele või ka väiksemale pidevale töö ülejäägile.

Positiivne on ka see, et lapsepuhkust on plaanis lasta emal-isal kordamööda kasutada. Esiteks elu lihtsalt on selline. Mida rohkem on liikumist Põhjamaade vahel ja mida linlikumaks muutub eluviis, seda tavalisemaks muutub ka Eestis, et lapsega asjatab kodus hoopis isa, vähemalt mõnda aega. Ja siis saab seda jälle vahetada. Kuu aega puhkust on aga praeguses plaanis puhtalt isale reserveeritud.

Eestis kasutab vanemahüvitisega isepuhkuse võimalust umbes 7 protsenti isadest, see number võiks olla Põhjamaade eeskujul isegi kümme korda suurem.

Hiljutises intervjuus nimetas Eestist Swedbanki tippjuhtkonda tõusnud Aet Altroff ühe põhjusena, miks naised Rootsis silmanähtavamat karjääri teevad, just isapuhkuse. “Risk, et naine või mees võib tööturult mõneks ajaks kõrvale jääda, on võrdne,” toob ta välja koha, kus Eestis vahe sisse tuleb.

Tõsi, saatan võib peituda jälle detailides, sest kui vanemal on õigus liiga paindlikult ja liiga lühikese etteteatamisajaga ennast vanema rollist töötaja rolli ümber lülitada ja tööandjal on kohustus talle tegevus leida, võivad suhted keeruliseks minna.

Kindel on ka see, et kui on võimalik korraga saada nii vanemahüvitist kui ka palka, siis leidub ikka keegi, kes üritab mõlemad lõpuni välja võtta, ja laps jääb lõpuks kaotajaks.

Loodetavasti mängitakse aga enne detailide paikapanekut ka kõik halvad juhtumid läbi, nii et nende tuvastamisega saadakse hakkama. Internetiajastul tulevad anomaaliad arvudest välja.