Ainult puhast raha, palun!

Sellest, et pangareeglid rahapesu ja terrorismi tõkestamise eesmärgi tõttu karmistuvad, pääsu pole. Nagu ka lennukis turvakontrollist – vabaduse piiramisest, millega me leppinud oleme. Võlukunst seisneb selles, et ära tabada tasakaalupunkt, kus pangast läbi käiva raha kontroll ei muutu ettevõtluse ülemääraseks piiramiseks. End e-riigiks pidava Eesti puhul oleks normaalne pakkuda sinna kõrvale valik tehnilisi abivahendeid enda ja ettevõtte isiku tõestamiseks. Väike Euroopa piiririik lihtsalt peab investeeringute ahvatlemiseks olema värvilisemate sulgedega kui suuremad konkurendid.

Eilne Äripäev kirjutas, et ärikinnisvaraga tegelevatel ettevõtjatel on probleem: pankade karmid regulatsioonid lähevad iga päevaga pikemaks ja keerulisemaks ja Venemaalt pärit raha peale vaadatakse eriti viltu.

Tegelikult on probleem isegi laiem: üha raskem on väljastpoolt Euroopa riiki pärit inimesel, aga ka teisest Euroopa riigist inimesel avada Eestis kontot või väärtpaberikontot. Tee peal ees on pangad keeruliste küsimustikega ja tihti ka lihtsa ei-vastuseisuga. Selgitage oma seost Eestiga. ­E-residendi kaart? Aitäh pöördumast, kontot ei tule.  Optimistlikult e-residendiks hakanule võib see ebameeldiva üllatusena tulla.

Pankadel on aga kohustus kontrollida raha päritolu ja nii üle terve euroala ühtemoodi. Vastasel korral ähvardavad neid karmid karistused, usalduse- ja mainekahjust rääkimata. Nii on mõistetav, et nad ennast kindlustavad. Kuni  sinnamaani, et on lihtsam mingi grupi teenindamisest üldse loobuda, kui risk on potentsiaalsest tulust suurem. Pangad on äriettevõtted, kelle mureks võib olla Eesti ettevõtluse arendamine, aga ei pea. Nagu klassikaline ettekujutus Ameerika arstist: kõigepealt muretse selle eest, et sind ei saaks ravi pärast kohtusse kaevata, siis asu ravima.

Et Eesti pankadest käib läbi raha, mille päritolu pole piisavalt klaar, näitab hiljuti välja tulnud nn Aserbaidžaani pesumasina juhtum Danske Eesti filiaalis, kus summa ulatus 2,9 miljardi dollarini. Ja enne seda 1,6 miljardit Moldova-Vene raha. Aasta alguses kaotas koha Versobanki pikaajaline juht Riho Rasmann pärast finantsinspektsiooni erakorralist kontrolli seoses Venemaa rahapesuga.

Kuigi reeglid käivad kõigi Euroopa-väliste riikide kohta ühe mõõduga, olgu klient Ameerikast või  Boliiviast, on äri-

kinnisvara vallas probleem kõige suurem Vene rahal. Seda on protsendina lihtsalt kõige rohkem, tervelt kolmandik investeeringutest.

Teisalt hindas rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand suvel idast tuleva kahtluse rahavoo suurusjärguks sadade miljonite ülemise otsa. Seega pankadel on, mida kontrollida ja mille vastu ennast kaitsta.

Samas on pangad enda kaudu tehingute tegemisest huvitatud sama palju kui ettevõtjadki, nii et vast pärast nurkade mahahõõrumist saadakse pankade küsimustik mõistlikku vormi ja ettevõtted suudavad nõuetele vastavust tõestada.

Veidi Eestis ikka pankade valikut on, et jalgadega hääletada, kui mõni pank üldse toru tõsta ei taha, aga mitte väga palju.

Ettevõtjad ootavad pankadelt selgust ja kindlust – eelkokkuleppe tüüpi lahendusi või seda, et pikalt koostööd teinud klientidele võiks kehtida tõestamise miinimumprogramm.