Äripäev • 27 oktoober 2017
Jaga lugu:

Kas kolakas tuleb Rootsi riigist?

Foto: Anti Veermaa

Midagi käärib Rootsi kinnisvaras ja kui see on kriis, siis sellega saame pihta ka meie, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Niisamuti ohutunnet tekitav, kui oli Rootsi kinnisvarahindade kiire tõus ja rahva laenukoormuse kasv uskumatusse kõrgusesse, on nüüd selle sektori optimismi jahenemine, hinnatõusu pidurdumine ja korterite müügiaja pikenemine. 

Variandi kõrval, et Rootsi riik on saavutanud selle, mille poole pikalt püüdles – ohjeldada kinnisvarabuumi –, on olemas ka võimalus, mida kõva häälega välja öelda ei taheta: mull visiseb tühjaks. Ja sel juhul ei jää kukkumisse kaasa haaramata ka Eesti.

Rootsis toimuva jälgimine tuleb Eesti ettevõtjatele kasuks, selle pealt saab varem hakata tegevuskavasse muudatusi tegema.

Rootsiga oleme seotud kahte jämedat nööri pidi, üks on eksport, mis suures osas läheb ka sinna buumivasse kinnisvarasse, ja teine on Rootsi pangad, kes koduriigi probleemide korral sööstavad kogu saadava rahaga seda päästma.

Suuremate pankade ökonomistid kinnitavad, et mingit põhjust muretseda pole – väike hinnalangus oleks puhas tervistumine ja kasulik kõigile. Usaldusega kauplevatelt asutustelt muud oodata oleks ka naiivne. Teisel seisukohal on näiteks Rootsi juurtega Eesti investor Stefan Andersson, kelle hinnangul võib kriis olla juba alanud.

Rootsi kinnisvaraarendajad, kelle tulemused jäävad ootustele alla ja aktsiad odavnevad, tegutsevad laenurahaga, nii et nende kehv käekäik oleks mitte ainult nende enda, vaid ka pankade asi. Pangad aga on needsamad, keda meiegi oma rahaasjade ajamiseks kasutame: Swedbank, SEB.

Eelmine kriis tuleb meelde

Swedbanki peetaksegi kinnisvaraturust kõige mõjutatavamaks. Kui me nüüd kujutame ette, et laviin Rootsis veerema läheb, on selge, kuhu pank oma põhitähelepanu ja summad suunab. Eesti firmade jaoks kraanid sulguvad ja tingimused karmistuvad, ütleb eelmise kriisi kogemus. Sellisel juhul on raske panka meelitada ka üliheale ideele raha andma, lihtsalt heast rääkimata.

Siiani on kõik hästi ja Eesti turul suurima laenude turuosaga Swedbanki kolmapäeval välja käidud tulemused olid oodatust paremad. Panga Eesti harus ületab hoiuste kogumine laenamist, kuigi ka laenamine on rõõmustavas tõusus.

Kui Rootsis valitsev närvilisus peaks ikkagi languseks rulluma, tõmbab see Eesti kaasa ka kaubandussidemeid pidi. See on riik, kuhu me aastas rohkem kui 2 miljardi eest kaupu ekspordime, ligi viiendiku kõigest, mida välja vedada õnnestub. Suur osa sellest läheb samasse ohtlikult suureks puhutud kinnisvarasektorisse, aga hõlmatud on kõik majandusvaldkonnad toidutööstusest kunstiteosteni. Arvata on, et suur osa ettevõtjaid on oma tegevuse riikide vahel hajutanud, mis eufoorias tehtud riigieelarvest saab, selle peale ei taha aga mõeldagi.

Siiski on teine võimalus ka. Kui Eesti taustaga firma on suutnud Rootsis oma kvaliteeti tõestada, ent hind on n-ö sõbralikumast klassist, võib see kitsamal ajal priske leiva lauale tuua.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt