Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Toetused, mida ei ole vaja

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Kui üht ettevõtmist ei saa ilma riigi toeta alustada, äkki siis ei olegi seda vaja alustada, arvab Äripäev juhtkirjas.

    Eilse Äripäeva kaanelugu kirjeldas kurioosset olukorda: riigil on kolme aasta peale valmis pandud 28 miljonit eurot biometaani tootmise toetamiseks, aga senimaani pole ükski ettevõte Eestis veel nokatäitki biometaani üldse tootnudki ega saa sellepärast pakutavaid toetusi kasutada.
    Äripäeva meelest ei ole vaja maksumaksja rahaga toetada ei biometaani ega ka millegi muu tootmist. Kõigega, mille järele on nõudmist, suudab loomulikult tekkiva pakkumise korras tarbija vajaduse rahuldada vaba turg. 
    Nii on see vähemasti ideaalis. Tegelik elu on kahjuks natuke teistsugune. Igaüks näeb seda iga kuu oma elektriarvet makstes: peale tarbitud elektrienergia ja võrgutasu on kolmas komponent kliendi käest sisse nõutavas summas nagu aamen kirikus ka taastuvenergiatasu koos elektriaktsiisiga. Selline kord on ette nähtud elektrituruseaduses, mille kohaselt Elering taastuvenergiatasu suuruse välja arvutab. 
    Elering hakkab menetlema, haldama ja välja maksma ka sedasama 28 miljonit eurot biometaani tootjatele suunatud toetusi. Kõige kaugemale on biometaani tootmise rajamisega jõudnud Vello Kunmani suurosalusega OÜ Biometaan, mis rajab tootmist Viljandimaale Kõo valda. Teine biometaani tootmise keskus on tekkimas Kundasse Estonian Celli kõrvale. Eeldatavasti on need tootmisüksused rajamisel teadmisel, et riigi toetus on tulemas ja garanteeritud. Kunda GreenGras Energy juhid ei tee saladust sellest, et biometaani tootmise peale mõtlema ajendas nimelt riigi kompensatsioon: säärast projekti polevat võimalik üldse ilma riigi toetuseta algatadagi.
    Toetuse peal algab, sinna ka jääb
    Kui ühte projekti pole võimalik ilma riigi toetuseta algatada, siis äkki ei peaks seda üldse algatamagi. Kogemus näitab, et toetuste peale rajatud ettevõtmised jäävadki enamasti toetuste peal elama ega suuda hakkama saada reaalses turusituatsioonis, milles iga ettevõtja tegutseb. Vastutustundlik ettevõtja toetuste peale ei looda ja nendele oma äri üles ei ehita.
    Toetus, tulgu ta kohaliku või Euroopa maksumaksja rahast, ei peaks olema see tõmbenumber, miks üldse mis tahes tootmist alustada. Ometi on riigi pakutavad miljonit särama pannud nii mõnegi praegu juba biogaasi tootva ettevõtte silmad: kui juba raha antakse, miks siis mitte toota, eks ole! Jutt käib nendest biogaasitootjatest, kes on juba Euroopa struktuurifondidest investeerimistoetust saanud ja teavad, mismoodi toetused maitsevad. 
    Euroopa toetuse hind on olnud kohustus vähemalt viis aastat biogaasist energiat toota, ent kui see kell kukub, saavad nad valida, kas vanal viisil jätkata või hakata biometaani tootma. Nõnda nagu inimkäe vahendusel toitu saama harjunud metsaelukad ei õpi kergesti enam ise toitu hankima, ei kaldu toetuste peal vegeteerima harjunud ettevõtted edaspidi ilma nendeta hakkama saama.
    Riigipoolne argument on, et biometaan on keskkonnale hea ja see teenib eesmärki, et aastaks 2020 moodustab taastuvenergia allikatest toodetud kütus kogutarbimisest 10 protsenti. Teame meiegi, et taastuvenergiatoetused ei ole ajendatud mitte üksnes rohelisest mõtteviisist, vaid ka Euroopa Liidu energiapoliitikast, mille kohaselt peaks aastaks 2020 veerand tarbitavast energiast pärinema taastuvatest allikatest.
    Ent isegi selle teadmise taustal tunduvad riigi valmis miljonid turusolkimisena.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.