Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Toetused, mida ei ole vaja

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Kui üht ettevõtmist ei saa ilma riigi toeta alustada, äkki siis ei olegi seda vaja alustada, arvab Äripäev juhtkirjas.

    Eilse Äripäeva kaanelugu kirjeldas kurioosset olukorda: riigil on kolme aasta peale valmis pandud 28 miljonit eurot biometaani tootmise toetamiseks, aga senimaani pole ükski ettevõte Eestis veel nokatäitki biometaani üldse tootnudki ega saa sellepärast pakutavaid toetusi kasutada.
    Äripäeva meelest ei ole vaja maksumaksja rahaga toetada ei biometaani ega ka millegi muu tootmist. Kõigega, mille järele on nõudmist, suudab loomulikult tekkiva pakkumise korras tarbija vajaduse rahuldada vaba turg. 
    Nii on see vähemasti ideaalis. Tegelik elu on kahjuks natuke teistsugune. Igaüks näeb seda iga kuu oma elektriarvet makstes: peale tarbitud elektrienergia ja võrgutasu on kolmas komponent kliendi käest sisse nõutavas summas nagu aamen kirikus ka taastuvenergiatasu koos elektriaktsiisiga. Selline kord on ette nähtud elektrituruseaduses, mille kohaselt Elering taastuvenergiatasu suuruse välja arvutab. 
    Elering hakkab menetlema, haldama ja välja maksma ka sedasama 28 miljonit eurot biometaani tootjatele suunatud toetusi. Kõige kaugemale on biometaani tootmise rajamisega jõudnud Vello Kunmani suurosalusega OÜ Biometaan, mis rajab tootmist Viljandimaale Kõo valda. Teine biometaani tootmise keskus on tekkimas Kundasse Estonian Celli kõrvale. Eeldatavasti on need tootmisüksused rajamisel teadmisel, et riigi toetus on tulemas ja garanteeritud. Kunda GreenGras Energy juhid ei tee saladust sellest, et biometaani tootmise peale mõtlema ajendas nimelt riigi kompensatsioon: säärast projekti polevat võimalik üldse ilma riigi toetuseta algatadagi.
    Toetuse peal algab, sinna ka jääb
    Kui ühte projekti pole võimalik ilma riigi toetuseta algatada, siis äkki ei peaks seda üldse algatamagi. Kogemus näitab, et toetuste peale rajatud ettevõtmised jäävadki enamasti toetuste peal elama ega suuda hakkama saada reaalses turusituatsioonis, milles iga ettevõtja tegutseb. Vastutustundlik ettevõtja toetuste peale ei looda ja nendele oma äri üles ei ehita.
    Toetus, tulgu ta kohaliku või Euroopa maksumaksja rahast, ei peaks olema see tõmbenumber, miks üldse mis tahes tootmist alustada. Ometi on riigi pakutavad miljonit särama pannud nii mõnegi praegu juba biogaasi tootva ettevõtte silmad: kui juba raha antakse, miks siis mitte toota, eks ole! Jutt käib nendest biogaasitootjatest, kes on juba Euroopa struktuurifondidest investeerimistoetust saanud ja teavad, mismoodi toetused maitsevad. 
    Euroopa toetuse hind on olnud kohustus vähemalt viis aastat biogaasist energiat toota, ent kui see kell kukub, saavad nad valida, kas vanal viisil jätkata või hakata biometaani tootma. Nõnda nagu inimkäe vahendusel toitu saama harjunud metsaelukad ei õpi kergesti enam ise toitu hankima, ei kaldu toetuste peal vegeteerima harjunud ettevõtted edaspidi ilma nendeta hakkama saama.
    Riigipoolne argument on, et biometaan on keskkonnale hea ja see teenib eesmärki, et aastaks 2020 moodustab taastuvenergia allikatest toodetud kütus kogutarbimisest 10 protsenti. Teame meiegi, et taastuvenergiatoetused ei ole ajendatud mitte üksnes rohelisest mõtteviisist, vaid ka Euroopa Liidu energiapoliitikast, mille kohaselt peaks aastaks 2020 veerand tarbitavast energiast pärinema taastuvatest allikatest.
    Ent isegi selle teadmise taustal tunduvad riigi valmis miljonid turusolkimisena.
  • Hetkel kuum
Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Isamaa saadab abilinnapeaks vastuolulise eksministri
Tallinna uues võimuliidus saab erakond Isamaa kaks abilinnapea kohta. Ühe neist täidab endine minister.
Tallinna uues võimuliidus saab erakond Isamaa kaks abilinnapea kohta. Ühe neist täidab endine minister.
Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.