Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Parem teha kui ohkida ja hädaldada

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Võiksime suurte projektide suhtes heatahtlikumalt meelestatud olla ning poolt- ja vastuargumente rahumeelselt vaagida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Pruugib vaid Eestimaal keegi mõne suure ideega avalikkuse ette tulla, kui kohemaid tekib laialdane vastupanuliikumine ning ajaleheveerge hakkavad täitma arutlused selle üle, miks see või teine idee kassi saba allagi ei kõlba. Majandusmees Raivo Vare on selle fenomeni tabavalt kokku võtnud: mingi hulk inimesi vihkab juba põhimõtteliselt igasuguseid suuri projekte. Seda vihkamist väljendavad nad igal võimalikul ja võimatul juhul ning muidugi mõista valjul häälel.
    Äripäeva toimetust rõõmustaks palju enam ühiskonna valmisolek suuri plaane konstruktiivselt arutada – rahuliku, miks mitte lausa heatahtliku eelhoiakuga. Selge see, et ühtegi suppi ei sööda nii kuumalt, kui keedetakse. Ja et enne kui kopp maasse lüüa, tuleb välja rehkendada, kui palju kogu ettevõtmine maksab, missugused on kõrvalmõjud, kas me kogu seda asja ka paarikümne aasta pärast jaksame ülal pidada – ennekõike aga, kas meil seda üldse vaja on. Kõik poolt- ja vastuargumendid võiks rahulikul meelel läbi kaaluda ja siis teha otsus.
    Ja vahva oleks ju, kui iga suurema ettevõtmise teele asumise otsuse korral tekiks teatav konsensus. Mitte et kõik ühele arvamusele oleksid jõudnud. Küll aga peaks kõigi osaliste siht olema pakkuda nii poolt- kui ka vastuolijatele parimat võimalikku informatsiooni ja argumentatsiooni, mille põhjal isiklikke seisukohti muuta või toestada.
    Tegelikkuses käib asi kahjuks teistmoodi. Igal suuremal plaanil tekib hulk häälekaid vastaseid, keda ei huvita mitte mingisugune argumentatsioon. Nad on lihtsalt vastu, ja kõik. Infovoost nopivad nad välja need väiteid, mis nende eelarvamust toetavad, ja korrutavad neid räbalateks kulumiseni. Leidub neidki, kes paiskavad avalikkuse ette omi, alternatiivseid fakte, mille kontrollimisel kahjuks ka ajakirjandus alati oma tööd ära ei tee. Ka suurte projektide avalikkusele mahamüüjad pole sageli olnud oma ülesannete kõrgusel.
    Kõike ei saagi ette näha 
    Kõige häälekamad on siiamaani olnud Rail Balticu vastased, teise koha preemia võiks ehk anda plaanitava puidurafineerimistehase vastu olijatele. Tallinna-Helsingi tunneli rajamist on laiema avalikkuse silmis ilmselt liiga utoopiliseks peetud, et sellega tõsimeeli võitlema asuda, ent küllap jõuab Vesterbackagi käredat vastuseisu kogeda. Kahe Raivo Saaremaa silla rajamise plaan on alles nii uus (idee ise küll vana, uus on erakapitali algatus), et pole kõva kisa jõudnud tekitada, aga vaevalt jääb tulemata seegi.
    Mitte et vastuargumente ei peaks ette tooma. Või mitte et millegi vastu olemine oleks eo ipso halb. Toimetuse meelest aga on see „las jääda nii, kuis oli“-hoiak enamasti mõttelaisalt tagurlik ja halvav. Eestile pisikese, Euroopa äärealal asuva riigina on aga nii üleilmse tuntuse kui ka igapäevase elu edenemise seisukohalt igapidi sobivam uuendusmeelne eelhäälestus ja kas või natukenegi riskivalmidust. Suurte ettevõtmiste puhul, nagu RB, tunnel või see miljarditehas, ei saagi kõiki asjaolusid aastakümnete peale ette näha. Mõistlik ongi probleeme lahendada siis, kui nad tekivad – mitte päevast päeva muretseda, missugused raskused võivad ette tulla.
    Nii et – sõbrad, ärgem olgem kitsarinnalised ja konservatiivsed. Olgem parem uudishimulikud, tahtkem enamat ja uskugem paremat. Erakapitali ja andekate inimeste initsiatiivisse võiks meil rohkem usku olla. Hoidkem omi julgeid talente, et poleks tarvis neid pärast laiast ilmast koju tagasi kutsuda.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.