- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Juhtkiri: Sportlandi teine sünnipäev
Palun üks eluasemelaen. Ja need valged tossud ka - umbes nii võiks kõlada pangakontorisse tulnud kliendi soovid tellerile mõnes ulmeraamatus. Kuid see pole ulme, selline võiks olla elu majanduskriisiaegses Eestis.
Juhtum näitab, et Swedbanki karmide võtete osakond ei ürita laenudega kimpus olevaid ettevõtteid tühjaks pigistada. Eile selgus, et üks Balti suuremaid spordi- ja vabaajakauba müüjaid Sportland ja Swedbanki juhitud kreeditoride sündikaat sõlmisid restruktureerimiskokkuleppe. See päästis vähemalt esialgu pangad sporditarvetega kauplemisest. Swedbanki juhtimisel sai Sportland täiendava rahasüsti ning sadade miljonite kroonide suurusi kohustusi pankade ees pikendati tervelt viieks aastaks. Kuigi formaaljuriidiliselt kuulub Sportlandi kett endiselt Anti Kalle ja Are Altraja firmale, ei saa ettevõte siiski üle ega ümber Swedbanki karmide võtete osakonnast - kõik grupi aktsiad on pangale panditud ja olulised otsused tuleb kooskõlastada.
See juhtum on Äripäeva arvates märkimisväärne kahel põhjusel. Esiteks on see üle pika aja üks positiivne näide raskustesse sattunud ettevõtte tulemuslikust koostööst pankadega. Seni on domineerinud teated sellest, kuidas pangad on hättasattunud kinnisvaraarendajailt arendusi ära võtnud ja sundmüünud. Meenutagem, et eelmise kriisi ajal oli pankade tegutsemine piimakombinaatide-mobiilsidefirmade omanikena üsnagi tavapärane nähtus.
Teiseks näeb ka laiem avalikkus, et Swedbanki karmide võtete osakond ei ürita laenudega kimpus olevaid ettevõtteid tühjaks pigistada, pigem on nad ratsionaalsed ning tahavad oma raha (intressidega muidugi) tagasi teenida. Kui ikka ettevõtet annab päästa, püüab pank teda ka päästa.
Ning mis veel märkimisväärne, et nende tervelt poolteist aastat väldanud läbirääkimiste käigus püsisid osapooled vait, kumbki ei tormanud ajakirjandusele teise "pahategudest" teada andma.
Sportlandi saaga hakkas kerima 2007. aastal, mil ettevõte kasvas kohutava kiirusega - käive ja brutokasum kasvasid üle 50%, laenukoormus aga koguni üle 70%, samas kasvas ka ettevõtte laovarude maht laienemiste turjal 400 miljonilt 700 miljonile kroonile… Kas suur tükk tahtis suu lõhki ajada? Lisame siia spordipoodide suurima vaenlase - viimaste aastate kehva suusailma - ning üleilmselt jahtuva majanduskeskkonna ning saamegi kompoti, mis ähvardas Sportlandile eluohtlikuks kujuneda.
Nüüd, pärast maratonläbirääkimisi näivad Kalle ja Altraja rahulolevad, nad on võlast vabad ning neil on kerge lootus viie aasta pärast taas täisväärtuslike omanikena lendu jätkata. Rahul tundub olevat ka Swedbank, kes sai võimaluse laenuraha tagasi teenida. Rahul peaksid olema ka kaubanduskeskused, kellele vahepeal Sportlandi spordipoed üüri tasumisega peavalu kippusid valmistama.
Rahul peaksime olema meiegi, tarbijad - spordikaubad saame ikka spordipoest, ei pea selleks pankrotihaldurite laouksi kulutama.
Autor: 1185-aripaev
Enimloetud
4
Viimased uudised
„Turg ei ole enam vaba, vaid tinglik, ning strateegia ei saa enam lähtuda pelgalt hinnast“
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele