Juhtkiri: Ansipi unelmate kõne ettevõtjaile

Lugupeetud ettevõtjad! Pean mõningase ehmatusega tõdema, et pole kunagi teid südamest tänanud. Aitäh, et olete majanduslanguse perioodil kiirelt reageerinud ja tootlikkust tõstnud, et Eestile oodatakse järgmisel aastal Euroopa kiireimat majanduskasvu.

Headel aastatel kippusime unustama, kes tegelikult lisaväärtust loob, kellest sõltub maksude laekumine. Viimased kaks aastat on meile selle meelde tuletanud. Õnneks. Sest on väga tähtis aru saada, kus tekib raha. Enne arvas avalik sektor, et meie oleme riik ja teie seal tehke oma ettevõtlust. Enam mitte. Teie mured on nüüdsest ka valitsuse mured.

Ma olen ikka toonud uhkusega näiteks, et Eesti riigi võlakoormus on maailmas üks väiksemaid. Kuid mündil on teine pool. Riigisektori madal võlakoormus on tulnud selle arvelt, et Eesti leibkondade võlatase suhtena netosissetulekusse on maailmas üks kõrgemaid. Samuti ettevõtete võlakoormus suhtena käibesse.

Õnneks on me eksportöörid leidnud uusi turge, kuid 90% ettevõtetest tegutseb Eestis, mis on läbi teinud sisemise deflatsiooni ja kus on käibed mõnedes sektorites kukkunud poole või enamagi võrra. See tähendab, et tarbijad ei kuluta, kuni nad end turvaliselt ei tunne ja ettevõtted ei palka, kuni inimesed kulutama ei hakka. Kuna Soome ja Rootsi on lõpetamas oma majanduse stiimulpakette, mis ka Eesti majandust turgutas, on me siseturu käima lükkamiseks nüüd aeg Eesti valitsusel tegutsema hakata.

Luban - valitsus teeb täiendused järgmise aasta riigieelarve eelnõusse, et märgatavalt suureneks elamu- ja teedeehitusse tehtavad eraldised, mille katteks kasutame võõrvahendeid!

Teiseks elavdame tarbimist. Arvestades asjaolu, et avalikus sektoris töötab arvestatav osa tarbijaskonnast, ning seda, et valitsus on oma käitumisega eeskujuks ülejäänud ühiskonnale, olen arvamusel, et järgmisel aastal võiks teatud palgatõus avalikus sektoris toimuda. Kuid kinnitan, et avaliku sektori kogukulud ei kasva.

Kolmandaks. Pole saladus, et sisenesime sellesse aastasse viimaste aastate kõrgeima maksukoormusega, et kogu Reformierakonna valitsuses oleku ajal on maksukoormus tõusnud. Enam mitte! Vaatame kriitiliselt üle tööjõumaksud ning alandame pooleteise aasta jooksul sotsiaalmaksu 30%ni. Ühtlasi määrame sotsiaalmaksule lae.

Neljandaks. Kui seni on ettevõtted end kohandanud EASi vajadustele vastavaks, siis nüüd see muutub - EAS kohandab end ettevõtete järgi! Ja elektri hinna osas luban rohkem ettemääratust - me ei kuule enam iga kuu mingite hinnakomponentide kasvust! Ja uuel aastal kasvava võrguteenuste hinna kompenseerib taastuvenergia makse vähenemine.

Ja lõpetuseks, luban vähem poliitilist retoorikat ja enam öelda rahvale tõde, ka seda, et hinnad tõusevad. Sest hinnatõusus pole midagi halba, see on ju kasulik meile kõigile!

Autor: 1185-aripaev