• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas täna sündival lapsel on lootust pensioni saada?

    Praxise läinud aasta uuring näitab, et sotsiaalkindlustussüsteem ei motiveeri inimesi efektiivselt käituma. Pigem minnakse varem pensionile kui lükatakse pensioni saamise algust edasi. Uuringu valguses tekib küsimus, kas täna sündiv laps ikka tulevikus pensioni saab. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri vastus on: jah, kindlasti.

    Ent selle tagamiseks on möödapääsmatu teha süsteemis muudatusi. Tuleb analüüsida võimalikke pensionisüsteemi nn automaatsete kohandumismehhanismide otstarbekust ja võimalusi, reformida eri- ja sooduspensionide süsteem jm. Hiljemalt aastaks 2017 on valitsusel kohustus analüüsida pensioniea tõstmise mõjusid ning tulevikuperspektiive.
    Riigikogu on juba otsustanud pensioniiga tõsta. Alates sellest aastast on tööandjatel võimalik teha tulumaksuvabalt töötajate eest täiendava kogumispensioni sissemakseid. Riigikogu menetluses on eripensionide reformi esimene samm õiguskantsleri ja riigikontrolöri institutsioonidega seotud eripensionide kaotamiseks. Paigas on pensionide tõstmise reeglid. Kui veel 2005 oli keskmine vanaduspension statistikaameti andmetel natuke üle 2200 krooni, siis koos 1. aprillist saabuva pensionitõusuga ulatub keskmine vanaduspension üle 320 euro. 2007 muutis riigikogu pensionide arvestuse põhimõtteid nii, et baasosa kasvab kiiremini, mis tähendab, et väiksema sissetulekuga inimeste pension kasvab kiiremini. Kuni 1999. aastani oli iga töötaja jaoks oluline, mitu aastat on tal tööstaaži, et nõukogudeaegseid tööaastaid mõistlikult pensionide maksmiseks ümber arvutada. 1999 läks Eesti aga üle pensioniarvestuse põhimõtetele, kus on oluline inimese enda panus pensionikassasse ehk see, kui palju on inimene tööaastate jooksul palka on saanud. Kuivõrd pensionikindlustus on solidaarne, teeb riik ümberarvutuse madalamat palka saanud inimeste kasuks.
    Kaks näitlikku arvutust. 1. näide: inimene on töötanud on töötanud kogu aja umbes keskmise palgaga (umbes 700 eurot) kuus. Sellisel juhul on tema  pensioni suurus umbes 288 eurot ehk sissetulek väheneb pensionile jäädes üle 400 euro  kuus. 2. näide: inimene on töötanud miinimumpalgaga, sissetulek enne pensionile jäämist on keskmiselt 280 eurot kuus. Sellisel juhul on pension umbes 185 eurot ehk sissetulek väheneb pensionile jäädes vähem kui 100 euro võrra kuus.
    Mõni aeg tagasi hakkas levima kuulujutt, nagu kavatseks Euroopa Liit Saksamaa ja Prantsusmaa eestvedamisel kehtestada ühtse pensioniea. See ei ole tõsi. Pensioniiga on riigi enda otsustada, keegi ei ütle Eestile ette, milline peab olema meie pensioniiga.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
USA aktsiate pika mõõnaperioodi lõpetas rallinädal
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sunly juht ametnikele: otsustage ja kaitske otsuseid ka kohtus, aga lõpetage venitamine
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Venemaa autovedajad virelevad siseturul
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.