Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Seame Eestile uue eesmärgi
Kohtusin hiljuti ühe riigikogulasega, kes kurtis, et Eestil puudub uus Suur Eesmärk, mis ühendaks rahvast ja mille poole liikumine annaks ühiskonnale uue arengutõuke. Eesmärk, mis oleks piisavalt oluline, et saada üle erakondade vahelisest nääklusest – nii nagu selleks olid iseseisvuse eest võitlemine või Euroopa Liidu ja NATOga ühinemine, kirjutab homses Äripäevas Eesti PwC juht Ago Vilu.
Arvan, et Eesti uus suur eesmärk on tegelikult üsna proosaline - optimaalse ja jätkusuutliku riigijuhtimissüsteemi väljatöötamine. Sellise, mis oleks Eestile jõukohane ja tagaks riigi jätkumise vähemalt paariks järgmiseks põlvkonnaks (sest millalgi vajab ka parim süsteem taas muutmist). Kui esmapilgul võib selline eesmärk tunduda bürokraatlik ja väheambitsioonikas (palju atraktiivsem oleks näiteks Eesti rahvaarvu või elanikkonna õnneindeksi tõstmine), siis tegelikkuses on tõhus ja jätkusuutlik riigijuhtimise süsteem lihtsalt hädavajalik eeldus “üllamate“ eesmärkide elluviimiseks.
Milles seisneb tänase süsteemi ebaefektiivsus? Mida meil on võita? Kes peaks uue juhtimisstruktuuri välja töötama? Loe homsest Äripäevast.