Vähikäik omavalitsuste investeeringutes

Järjest enam on kohalike omavalitsuste finantsjuhtimine hakanud põhinema äriettevõtetega sarnastel alustel. Nii näiteks on kohalikud omavalitsused hakanud põhjalikumalt jälgima enda investeeringute tasuvust ja ühtlasi ka investeeringute piisavust. Viimases osas on üldiselt miinimumnõudeks, et aruandeaasta investeeringute maht oleks võrdne või suurem aruandeaasta põhivara amortisatsioonikulust – nii tagatakse jätkusuutlikkus.

Ent heast tahtmisest hoolimata esineb praktikas probleeme. Nimelt koostavad kohalikud omavalitsused valdavalt enda raamatupidamisarvestust riigi raamatupidamise üldeeskirja ja raamatupidamise toimkonna juhendite järgi, mis ei luba põhivaraobjektide maksumust ümber hinnata.

Erandlikult oli põhivaraobjektide maksumuse ümberhindamine lubatud kuni 31.12.2005, kui objekt oli soetatud 1995. aastal (või varem) või kui objekti tegeliku soetusmaksumuse kohta puudusid usaldusväärsed andmed. Nii ka 2005. aastal paljude põhivaraobjektide osas tehti, kuid vahepealne hinnatõus on olnud sedavõrd suur, et tookord teostatud ümberhindlus ei peegelda enam nende objektide õiglast väärtust.